Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku. Eesti kunst 1905-1919. Murranguaastad. Neil aastail arenes eesti kunst ja jõudis kokkupuutesse Euroopa uuendusliku- ma kunstiga. 19.saj. lõpul oli Eestis väga vähe võimalusi kunsti õppimiseks- tegutsesid vaid üksikud joonistuskursused. Edasi tuli minna Saksamaale või Peterburi. Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8
ebaaus 8 organiseerija, visa, tugev / tasakaalutu, kaval, võimuhimuline 9 kunstihuviline, kiinduv, andekas / kergemeelne, ebakindel, sallimatu Rühmad Isiklik numeroskoobimärk Põhijaotus: 1. Paaritud ja paarisnumbrid 2. Intelekti numbrid 3. Loovad numbrid 4. Äritegevuse numbrid Sünnikuupäeva põhjal tehtud jaotus: 1. Kunstirühm 2. Teadusrühm 3. Ärielu rühm Suhte iseloom ja murranguaastad Eesmärk Kohtumine Ohuaasta Murrangud Langev number Eesnime number Mõju avaldub elu teises pooles Õnnelikkus Kella meetod Paariliste Oma Mina number Pulma kuupäev = suhte Oma Mina Pulma kuupäev soodsaim, kui suhte Oma Mina on nr. 6 Õnne suurendamiseks abielu kellaaeg 12 ja 3 paiku Eluteega seotud tegurid 1 Isikupära ja selle treenimine 2 koostöö ja selle treenimine 3 elurõõm ja loomine 4 kõva töö ja kannatus 5 seks ja naudingud 6 armastus ja vastutus
Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku. Eesti kunst 1905-1919. Murranguaastad. Neil aastail arenes eesti kunst ja jõudis kokkupuutesse Euroopa uuendusliku- ma kunstiga. 19.saj. lõpul oli Eestis väga vähe võimalusi kunsti õppimiseks- tegutsesid vaid üksikud joonistuskursused. Edasi tuli minna Saksamaale või Peterburi. Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja
väärtustajana ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi alusepanijana ja näituste organiseerijana. Laikmaa korraldas 1903.a. jõuluvaheajal Tallinna Provintsiaalmuuseumis enda ja oma õpilaste tööde näituse. 1904.a. alates hakati Tartus Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud põllumajanduse ja käsitöö aastanäituse osana Kristjan raua eestvõttel ka kujutavat kunsti eksponeerima. Omaette näituseni, esimese eesti kunsti ülevaatenäituseni, jõuti Tartus 1906.aastal. Kunst 1905 1919 Murranguaastad 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tärganud rahvuslik kunstielu ja järgneva 15 aasta jooksul arenes see eesti kultuuri loomulikuks osaks ning jõudis kokkupuutesse Euroopa kõige uuenduslikuma kunstiga. Areng oli tõepoolest kiire, sest veel 1885 oli ajaleht "Eesti Postimees" pidanud vajalikuks oma juhtkirjas seletada sõnade "kunst" ja "kunstnik" tähendust ning isegi esimesel eesti kunstinäitusel 1906.a. olevat mõned seni ainult
maailma äärmiselt irratsionaalsena. Brecht pole seal üksi, kaasas on naine, armuke ja sekretär (kes oli ka armuke). Seega paralleelselt räägib suhtevõrgust, suhete keerulisusest. Samal ajal näitab Unt veel, mis paralleelselt toimus Eestis. Jälle üks nimemäng: üks valitsuse liikmetest oli Maksim (H)unt. Viies peatükk ongi tema pihtimus, süüdiolek valitsusse kuulumise pärast. Mäng erinevate tekstidega. Raamatu lõpus palju ajaloolisi publikatsioone teemal eesti rahva murranguaastad jne. Seal mingi Masingu jutt näiteks. Täpselt teose keskel on peatükk: kiri näitlejannale Maria Avdjuskole. Kirjas püütakse romaani selgitada soome-ugrilisest mentaliteedist lähtuvalt, selgitada teksti allhoovusi jne. 8. Peeter Sauteri argisuse poeetika erijooned. ,,Luus" kõige sauterlikum: pole läbivat tegevust, klassikalist karakterite ülesehitust (nad ei arene) ega erilisi sündmusi, palju räägitakse argiasjadest, nt hammaste pesemisest, taara viimisest
annaabi.ee 
