usuti ning kardeti jumalat rohkem, siis taheti ju ikka "taevas" oma kohta kindlustada enne kui ükskord viimsepäeva kohtumõistmispäev saabub. 4 Mõtteid minus tekitas Kui ma seda raamatut lugesin, siis tekkis tunne, et ma ei saa sõnastki aru. Minu jaoks oli keerulise sisuga ja kuidagi rändava loomuga raamat. Sain raamatu sisust aru alles siis, kui lugesin internetist sisukokkuvõtet. Oli küll põnev lugeda neid murrakuga lugusid, kuid ülejäänu jäi minu jaoks segaseks. 5 Kasutatud materjal Juhan Liivi raamat ,,Vari" http://danzumees.blogspot.com.ee/2010/12/vari-juhan-liiv.html https://annaabi.ee/J-Liiv-Vari-mx26719.html https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv 6
pidada ning häid kombeid pidada. Peterburis oli ta viisakas, tagasihoidlik ja piinlikult korrektselt riietatud, Tallinnas vastupidi niisiis, elu oli äärmusest äärmusesse. Paul Pinna enne Esimest maailmasõda 1901.aastal usaldati talle esmakordselt suur ja tähtis osa. Tema eesti keele rääki- mine polnud siis puhas ning üks kriitik oli tema kohta kirjutanud, teadmata Paul Pinnat, et üks juudi murrakuga muulane oli äratanud anderikka mänguga üldist tähelepanu. Siis hakkas mängukava paremat ilmet võtma 1902. aastal veel ta- gasihoidlikult, kuid 1903. aastal märkimisväärsemalt. Et teater teda elatada ei suutnud, pidi ta mujalt teenistust otsima ta sai Tallin- na ringkonnakohtu kriminaalosakonda kantseleikirjutajaks. Sealne töö ei sobi- nud tema iseloomuga kokku. Tema ei kavatsenud ülemuse ees küürutada, samuti
paljudeks murreteks, murrakuteks ja alamurrakuteks. Põhja- ja lõunaeesti murde kõrval on kolmandaks eesti peamurdeks kirderannikumurre, mille levila ulatub piki Eesti põhjarannikut Tallinna lähistelt alates kuni Narva jõeni idas. Muistsel Virumaal on kahtlemata vanim ja keskseim olnud Alutaguse murrakuterühm, mis haarab enda alla Virumaa kogu idaosa Soome lahest kuni Peipsi põhjapiirini ja millel on rohkeid ühisjooni põhjaeesti idamurdega, eeskätt sealse vana Kodavere murrakuga. Enamasti on mõlemale murdele ühised keelendid esinemas ka vadja keeles, mis osutab kõnealuste murrete põlistele tihedatele kontaktidele. Muistne Virumaa oli üks eesti rahvuskultuuri hälle, millel on olnud määrav osa eestlaste etnogeneesis, eesti rahva ja keele kujunemises. Virumaa moodustas omamoodi kontakttsooni eesti hõimude ning teiste läänemeresoome hõimude vahel. Arvukad ühisjooned kirderannikumurde ning põhja- ja idapoolsete läänemeresoome keelte
laene eesti keeles. Osa eesti laensõnadest oli levinud kogu eestirootsi äärealadel, osa vaid teatud piirkonnas. Kõige rohkem oli eesti laensõnu eestirotosi asustuse äärealadel, kus eestirootslased olid kakskeelsed. 29. Eestirootsi keele jagunemine (Ariste jaotus) Eristatakse 4 põhilist eestirootsi murret. Keskseks peetakse noarootsi-vormsi murret, millega lähedalt liituvad Hiiumaa rootsi murrakud koos Gammalsvenskby murrakuga Ukrainas. Teised murded on pakri-kurkse-vihterpalu, ruhnu ja naissaare murre. Eri murdealadelt põri kõnelejate suhtlemiskeeleks oli riigirootsi ühiskeel, millega hakati lähemalt kokku puutuma alles möödunud sajandi lõpukümnenditel ning mis kujunes välja käesoleval sajandil seoses koolivõrgu tekkimisega – nii õpetajaid kui õpikuid saadi Rootsist. Eestirootsi ühiskeele all tuleb mõista riigirootsile lähedast eestirootsi sugemetega keelevormi. 30
annaabi.ee 
