Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"muretumad" - 5 õppematerjali

Kasuta tänast päeva-usaldades võimalikult vähe homset-Püüa hetke-
2
doc

Kasuta tänast päeva, usaldades võimalikult vähe homset. Püüa hetke!

Kasuta tänast päeva, usaldades võimalikult vähe homset. Püüa hetke! Inimesed on erinevad, paljud elavad olevikus, paljud hoopis tulevikus. Kuidas on siis õigem elada, kas olevikus või tuleks siiski mõelda ka tulevikule? Arvan, et inimesed, kes elavad hetkes on tihti elurõõmsamad ja muretumad, kui need, kes ainult tuleviku muredele mõtlevad. Nad tunnevad rõõmu olevikust ja on õnnelikud just selle hetke üle, mis parajasti käes on. Samamoodi on neil hea meel, et saavad olla koos lähedastega ja tunda rõõmu väikestest asjadest ning igast päevast, sest elu võib olla väga lühike. Seepärast on nad ka lõbusamad. Nad arvavad, et tulevikule tuleks mõelda siis, kui see kätte on jõudnud ja olulised otsused teha sel hetkel, kõik läheb nii nagu peab minema

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
Kirjand--Igaühe õnn on kordumatu-
2
doc

Kirjand: ''Igaühe õnn on kordumatu''

koguda, olla parem kui teised, omada uhemat autot , kanda kallimaid rõivaid, käia ainult üli kallites kohtades.Sellised inimesed pole kunagi rahul endaga , sest alati on kuskil keegi , kellel on rohkem. Õnnelik on ta vaid ühe hetke, kui on kätevahel kopsakas summa, siis valdab teda järjekordne rahulolematus. Tema jaoks on mõistetamatu, kuis kõrvalmajas elavad inimesed oma viletsas majalobudikus ja tunduvad sealjuures palju õnnelikumad ja muretumad kui tema , kes ööd-päevad raha üritab kokku ajada ja edukas olla. Mina usun,et õnn ei peitu rahas vaid millestki muus. Voldemar Panso (1920-1977), kes oli Eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane on öelnud:"Õnn ei saa olla igavene. Õnnele peab midagi eelnema ja midagi järgnema. Pidev saab olla ainult taotlus õnnele, mis iseenesest on vaid õnnetuste katkendlik ahel.'' Arvan, et nii see ongi. Me ei ütle kunagi, et tahame saada

Eesti keel → Eesti keel
110 allalaadimist
Tantsimine ning selle alarühmad
25
docx

Tantsimine ning selle alarühmad

Rakvere 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö kõneleb tantsimisest Esteetika- ja tantsukoolis. Teema valikut saab põhjendada 11-aastase tantsukogemuse põhjal. Esteetika- ja tantsukool on Rakvere üks suurimaid tantsustuudioid ning ka see oli ajendiks sellel teemal. Kuna on tantsitud erinevaid stiile ja tantsutreenerid on alati olnud vastutulevad, siis mõistetav, et just see teema sobib ideaalselt. Tantsivad inimesed on heas vormis, sirge seljaga, muretumad ja rõõmsameelsemad. Tants teeb inimesed ilusamaks Tants on mitmete omaduste poolest üks parimaid viise ennast vormis hoida nii vaimselt kui füüsiliselt. Uurimustöö eesmärgiks seadsime teada saada, mida tants üldse tähendab, kuidas Esteetika- ja tantsukool alguse sai, kuidas oli sellel ajal esinemised, trennid, millised olid treenerid. Uurime tantsustiilide kohta tantsustuudios ning kuidas nägi Esteetika välja kunagi.

Sport → Sport
17 allalaadimist
Vaba aja sotsioloogia
11
docx

Vaba aja sotsioloogia

äranägemisele ja valikule. Poolvaba aeg ­ semileisure ­ ise olen valinud, kuid kohustuse element on sees. Võetud kohustusena, kuid tajun leisure'ina. Kuidas tekitatakse vaba aega? Läbi: Majandusliku kindlustatuse 2 Tehnoloogiliste edusammude jne. Marx ja Mills. Masinate revolutsioon. Põhjapoolkeral on keerulisem elada külm jne ­ tõsised kultuurid, lõunas lõbusamad, muretumad kultuurid. Ka rahvatraditsiooni pidusid on meil rohkem talvel, lõunas läbi aasta. Kohustuste edasilükkamine. Piirangute või sunnitud tegevusetuse ­ haigused, vangla jms Pensionile jäämine. Kriitika: Mis on aeg? Mungad hakkasid esimesena kellaaja järgi aega arvestama. Hiljem vabrikuvile jne. Sõna "vaba"ei allu füüsilisele ega moraalsele kitsendusele jne Vaba aeg on ideal, kas seda üldse on olemas?

Sport → Rekreatsioonikorraldus
11 allalaadimist
Titanic
10
doc

Titanic

Meeskonnal küll aga oli selline nimekiri olemas, kuid keegi ei vaevunud seda järgima. Mehed eemaldasid paatidelt katted, võtsid lahti kinnitused ja asetasid paatidesse plekkpurke kuivikutega. Päästepaat nr. 7 oli esimene, mis vette lasti, kuid maksimumist, mis oli 65, oli paadis vaid 32 inimest. Inimesed ei tahtnud eriti päästepaatidesse minna, sest suure ja valgustatud ,,Titanicu" peal tundsid nad end turvalisemalt. Kuid ,,Titanicu" paaditekk vajus üha rohkem kaldu ja ka kõige muretumad reisijad hakkasid end ebamugavalt tundma. Inimeste teadvusse hakkas jõudma tõsiasi, et ,,Titanicul" pole enam kaua elada. Paaditekil hakkas maad võtma paanika ja ohvitser Wilde käskis Lightolleril relvakapist relvad tuua. Tunda andis kogenud meremeeste nappus. Kuus meremeest läksid alla, et alumistel tekkidel asuvaid läbipääse avada. Need mehed ei tulnud enam kunagi tagasi. Kolmanda klassi reisijatel puudus ligipääs päästepaatidele. Kella 1

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun