Võime jälle väita, et armastus on võimas. Kuid miks armastus meid valetama paneb? Kas armastus ei peaks olema täis ainult headust? Romaanis leiab Josef Heleni toa põrandalt lebamast ning kutsub talle arsti. Helen palub, et arst Josefile ei ütleks, et tal vähk on, kuid Josef saab sellest ikkagi teada ent Helenile ei räägi. Miks Helen seda tegi? Mina arvan, et Helen tegi seda sellepärast, et säästa Josefit vaevast ning muretsemast. Kuid võib-olla ta ei usaldanud Josefit piisavalt. Armastuse üks osa ongi valed ning mitte keegi ei saa nendest ei üle ega ümber. Täpselt nii nagu Helen valetas Josefile, valetas ka Josef Helenile, jättes ütlemata, et teab tema haigusest. Armastus on idividuaalne ning igaüks mõistab ja tunneb seda erinevalt. Ei ole kahte samasugust armastuse käsitlust. Armastuses peitub vaprus, mis võib väljenduda riskide võtmises. Valed on osa
Poeg elas kaks järgmist aastat kodus, unistades kunstnikuks või arhitektiks saamisest ja täites joonistusplokki täiesti ebaoriginaalsete visanditega ning tehes grandioosseid plaane, kuidas Linzi ümber ehitada. Tema ainuke sõber oli August Kubizek, kellega koos käis ta teatris. Hitleril oli terve elu kirglik armastus Wagneri ooperite vastu. Ta elas omaenese maailmas ja laskis rahulikult emal enda eest hoolitseda, keeldudes põlglkult muretsemast sääraste tühiste asjade pärast nagu raha või töökoht. 1907. aasta oktoobris tegi ta oma esimese katse astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse, mis ei olnud edukas. Põhjuseks toodi, et ta testi joonistused olevat oldud mitterahuldavad. See oli tema jaoks mõru hoop. 1908. aastale septembri keskel tegi Hitler jälle katset Kunstiakadeemiasse pääseda. Seekord ei lastud teda isegi eksamitele. 1909-1910 aastal töötas Hitler endasõnul joonestajana ja akvarellistina
hoolitses ning kodu võõra eest kaitses. Kirjanduses sellest väga ei räägita. Kirjanikud ei maini, kuidas naised üksi lastega hakkama pidid saama, elatist teenides ning ise samal ajal muretsedes. Rohkem räägitaksegi sellest, kuidas emad, tütred ja kaasad enda lähedasi igatsevad. Tihti pajatatakse sellest, kuidas sõda mehe ellu armi jätab ning teda emotsionaalselt kurnatuks muudab, kuid vähem mainitakse naisi, kes samuti kurnatud ning väsinud on. Naised olid väsinud ootamast, muretsemast ning leinamast. Ka nende elud olid pea peale pööratud, kuid selle peale ei mõeldud. Naine pidi olema tugev, et hoolitseda laste ning kodu eest. Tal ei olnud aega muretsemiseks. Sõda jälitab meid alati ning me ei leia sellest päriselt pääsu mitte kunagi. Enamikest teostest leiab näiteid sõja kohta, mis on sisse põimitud läbi sümbolismi. Sõjaajal oli ilmselt raske teostesse selliseid rangeid teemasid panna ning läbi sümbolismi sai ka ühiskonnakriitilisi väljaütlemisi teostada
vastumeelsed. Mrs. Ramsay'ile tundus et ta mees on loodud hoopis teisest puidust kui muud inimesed, on sündinud tavaliste asjade jaoks pimedana, kurdina ja tummana, kuid kõige ebatavaliste tarvis kullipilguga varustatud. Ta ei märganud lilli, mis söök laual, tütre ilu nagu unesolija, aga luges luuletusi. Enda pärast oli alailma rahutu, oma raamatute pärast ei lakka kunagi muretsemast loetakse neid edaspidi, on nad head, miks pole paremad, mida inimesed temast arvavad. Mr. Ramsay's peitus ka teatav tundetus,südametus purustades Jamesi lootused minna tuletorni juurde, jäävad talle meelde päevani kui lõpuks see teekond ettevõetaksegi. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valin Lily Briscoe, sest viimases peatükis tõuseb ta esile. Lily talle meeldib olla üksi, meeldib olla omaette, ta pole loodud olema abikaasa, ta on iseseisev
annaabi.ee 
