mägedes, kõrbetes, tundrad, Rebenemisprotsesside saaduseks on murend. Millest võivad tekkida kivivoolused (kurumme) Rabenemise tulemusena : · omandab kivim veeläbilaskuvuse ja parema õhustatuse · loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel murenemised on ülekaalus aladel kus on piisavalt hulgal sademeid (vihma) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. · pind muutub krobeliseks · kaasnevad keemilised protsessid , muutub koostis. Porsumise käigus : · rikastub punnas uute keemiliste ühenditega, millest suur osa on taimedele omistatavad, · suureneb saviosakeste hulk , mis suurendab mulla vee kinnipidamisvõimet.
Nende sõnul oli tol päeval õues jäiselt külm ja tuuline. Keeruline oli leida neil meelepärast kohta, kus paemurdu mõõta, sest see oli meeletult kõrge. Nende ülesandeks oli mõõta kihtide paksust ja hindama paekivi sees olevaid mõrasid. Brigitta arvates lõhed on nii inim-, kui ka loodustekkelisi. Inimtekkelised on kindlasti tekkinud vibratsiooni tagajärjel, mis tekivad suurest liiklusest Lasnamäe kanalis. Samuti ka ehitusjärgsed murenemised. Ta usub paljudel pragudel olid peale tekkinud ka kristallid, mis annavad aimu, et tegu on loodustekkelise murenemisega.(1) Tabel 3. Andmed tabelis. Punasega on märgitud keskmine tulemus. Autor Brigitta. Kristjan Aleks Brigitta Annika 340 300 300 294 10 280 320 298 23 345 70 194 68 305 30 288
Teeregistrist saab infot otsitava tee seisukorra kohta, mille järgi otsustatakse remondi või hoolde vajadus. Teedemajanduses kasutatakse EPMS ja HDM-4 programme, mille abil registris olevate andmete põhjal otsustatakse milline riigimaantee vajab remonti. Otsuse langetab MKM. Samuti võimaldab HDM-4 ennustada kulude sõltuvust seisukorra näitajatest. EPMS töötab IRI, inventeeritud defektide, kandevõime, roopa sügavuse ja liiklussageduse alusel. Augud ja murenemised annavad suurema %. igal KOV-l peab olema teedest register, ainult selle olemasolul saab raha 25. Defektisumma Defektitüüpide alusel arvutatakse 100m lõigule vastavate kordajatega summa = % vigastatud katte osa inventeeritud teekatte pinnast 100m lõigul. =(5*0,5*POIKPR+0,5*KPIKIPR+LPIKIPR+0,1*KVUUK+0,5*LVUUK+VORK+AUK+MUREN+0,2*SERV)*100/ (SLAI*100))+DEFOSA kus muutujad on: AUK - Augud; DEFOSA - Defektide osa %; KPIKIPR - Kitsad pikipraod; KVUUK - Kitsad
mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel murenemised on ülekaalus aladel kus on piisavalt hulgal sademeid (vihma) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. · pind muutub krobeliseks · kaasnevad keemilised protsessid , muutub koostis. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab
osa, tekivad kõrgmäestikud, eelkõige rannikumäestikud. Võib tekkida ka süvikute vöönd, aga see pole nii sügav. Kontinentaalsel laamal tekivad vulkaanid, laama sisse tekivad praod. Ookeani sukeldumine tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Võib tekitada vulkaaniliste saarte kaare Manner-manner konvergents: põrkuvad kokku kaks mandrilist laama. Kokkupõrge on võimas, sest mõlemad laamad on paksud ja tugevad. Tekkima võivad hakata murenemised Mida kiiremini laamad liiguvad, seda suuremad on need kokkupõrke mõjud erinevate laamade vahel. Esinevad tugevad maavärinad, vulkaanid On ka alasid, kus laamad omavahel nihkuvad. Põrkumise iseloom võib olla väga erinev: Uus-Meremaa – üks laam sukeldub teise alla, põhja saar näeb hoopis teistsugune välja kui lõuna saar. Nihkumine toimub külgepidi, õhumassid põrkuvad vastu mäeahelikku, mistõttu on seal suured sademete hulgad
annaabi.ee 
