kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukultuuri vastu.Luules olid olulised üksiksõnad,kasut.palju tegusõnu,hüüumärke.Venemaal tegutses- id Hugo Futurismid,nende loomingu kaudu levis see suund ka Eestisse. Armastusluule kogumikes-"Jumalaga,Ene"-1918."Käoorvik"- 1920.Ajaluulet kogu- mikes-"Talihari";"Hõbedased kuljused"-sokeerivad,grotesksed luuletused.-"Ärge tapke inimest".Küpsem periood-Sel perioodil on Visnap. luule kahtlevam,sün- gem,murelikum."Ränikivi";"Puuslikud".Visnap.luulestiil-Kasutas L- Eesti murd- ele omaseid vorme,nt. ei jõvva.Luule musikaalne,kordub mõni rida v sõna. H.Talvik-boheemlaslik,põgenes kodust kooliajal,Kohtla põlevkivi kaevanduses töötas.1937 abiellus B.Alveriga.1945 H.arreteeriti-süüdistati spionaazis.Tema mõtteviis ei sobinud Nõuk.aega.Saadeti Siberisse 5a-ks.Tema lemmikluulet. olid Baudelaire,Dostojevski,Villon."Palavik"-dekadentlik- liikumine,mida isel. väsimuse,languse tajumine,pessimism.Kuj
ruutkilomeetri. ksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade rnded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab viksemast territooriumist, talvel vib see oluliselt suureneda, sltudes saakloomade paiknemisest ja nende rnnetest. Hunt vib ka hambus ra viia terve lamba. Hundikari suudab maha murda ka karu. Sigimine Jooksuaeg jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujvate jrglaste hulk sltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Kige murelikum on loomade elus sigimise ja poegade hooldamise aeg. Kasvav pesakond vajab palju toitu ning viksed kutsikad kaitset ka ilmastiku ja vimalike vaenlaste eest. Ema hooldab ja petab neid seni, kuni nad on saanud elujulisteks liigikaaslasteks. Selleks kulub ligikaudu aasta. Areng Tiinus kestab 62...75 peva. Pojad snnivad mrtsis-aprillis pimedate ja suletud krvaavadega, kaaludes 300...500 g. Silmad avanevad 10...12 pevaselt. Imetamine kestab 1,5...2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud
Siis sai ka Riinu vihaseks ja ütles välja, et ta teab, et Hinn öösel ringi käib. Hinn oli hirmul. Riinu ütles, et see, et Hinn öösiti ringi käib ja sõbrustab kahe mehega, keda keegi suurteks asjameesteks ei pea,et see ei tee teda mitte Miina silmis armsaks. Seepeale ütles Hinn, et tal ükskõik, et maksu võlg ära ja siis ta läheb minema. Riinul polnud kohe raha võtta ja ta lubas, et annab raha paari päeva pärast. Hinn vaikis ja lahkus. Siis oli Riinu veel murelikum, sest tal polnud seda raha kuskilt võtta. Lõunalauas et söönud Riinu midagi ja ka Hinn oli vihane. Kui Miina küsis, et kas too jääb koju, sest Miina tahtis minna külasse, siis Hinn vastas talle kurjalt et jääb küll, siis keeras selja ja läks minema. Kui Miina emalt küsis, et mis Hinnul viga on, ütles Riinu, et Hinnul olevat süda täis Miina pärast. Riinu tahtis Miinale ära rääkida, et kuidas võlaga asjad on. Kuid Saardaru tädi tuli neile
linnajagu igas suunas läbilõikavate tänavate. IV. KARUTEENE Sel ööl polnud Quasimodol und. Ta oli parajasti lõpetanud oma viimase ringkäigu kirikus. Kiriku uksi kinni pannes ei märganud ta ülemdiakonit, kes temast mööda läks ja pisut pahameelt ilmutas, nähes, et Quasimodo ustele hoolega tohutuid raudriive ette lükkas ja tabalukke kinni keeras, mis muutsid laiad uksepooled tugevateks müürideks. Dom Claude'il oli palju murelikum nägu kui muidu. Tollest öisest juhtumisest saadik kohtles ta Quasimodot halvasti, kuid mõttetu oli tema vastu karmust näidata, vahel teda isegi lüüa: miski ei kõigutanud ustava kellalööja alistumust, kannatlikkust ega nurisematut leplikkust, ülemdiakoni poolt talus ta kõike: sõimu, ähvardusi, hoope, ilma et oleks midagi vastu pomisenud või vähematki kaevanud. Ainult vahel 396 2 3 4 saatis ta dom Claude'ile rahutu pilgu järele, kui see trepist üles torni läks, kuid ülemdiakon
» ütles siis Aramis. «See ahendab, et meil on vaja kaheksa tuhat liivrit varustuse aoks, millest, tõsi küll, sadulad on juba olemas.» «Ja lisaks veel,» ütles Athos, oodates, kuni d'Artagnan, ees läks tänama härra de Treville'i, oli ukse sulgenud,, «ja lisaks veel on olemas meie sõbra sõrmes särav suurepärane teemant. Mis kurat! D'Artagnan on liiga hea sõber selleks, et jätta hätta oma vennad, kandes ise sõrmes kuninglikku lunaraha.» XXIX VARUSTUSEJAHT. Kõige murelikum neljast sõbrast oli kindlasti d'Artagnan, kuigi temale kui kaardiväelasele oli hoopis kergem varustust muretseda kui aadlikele, härradele musketäridele. Nagu on võidud juba märgata, oli meie noor gaskoonlane ise1oomult ettenägelik ja peaaegu ihnus, samal ajal aga ka (kuidas seletada seda vasturääkivust?) uhkeldaja. nii et võis Porthoselegi silmad ette anda. Auahnuse rahuldamise murele lisandus d'Artagnanil