Mõtle globaalselt - tegutse lokaalselt Terve maailm on justkui üks tervik, mille kõik mured ja rõõmud on ühtsed ning omavahel seotud.Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine. Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes. Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa
põhjustavad halle juuksekarvu ning kortse. Kui on võimalik luua muutusi, milleks siis üldse muretseda? Mured ja probleemid põhjustavad stressi ning võivad viia elujõulise inimese sügavasse depressiooni. Minu arvates eineb inimeste seas arusaamine: mida rohkem muretsen, seda parem olen. Tundub silmakirjalik! Pole võimalik, et igaüks meist saab sekkuda teise inimese ellu ja ulatada päästerõnga viimsele kui ühele probleemile. Isegi kõige aktiivsem kaaskodanik ei suuda niisugust murekoormat kanda. Varem või hiljem vajub ta koorma all kokku või murdub. Niisiis, mida rohkem muretseme, seda rohkem oma probleemidele alla jääme. Omakorda kaasneb stress, mis keelab elu loomuliku kulgemise. Tihtipeale vaevame pead iseenda ja oma tuleviku pärast. Loomulikult panevad meid mõtlema perekonnas, kodus, sõprusringkonnas ja laste elus toimuvad sündmused. Enda tulevikule mõeldes leian, et pabistamiseks ei ole põhjust
edasi minna ja hüvasti jätta. Püütakse meenutada koos oldud aegu. Jäävad mälestused, mida ei unustata. Kadunud inimene elab edasi mälestustes. "Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoodest, minu süda valudest. Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest; lumi kogub aia äärde, valu minu südame". Luuletuses on räägitud kurbusest ja südamevalust. Lumehanged nagu väljendaksid selles luuletuses suurt murekoormat. Ka laulus "Dear mama"on samuti kurbus ja südamevalu. On mure ja hirm ja ei ole turvatunnet. Sellised tunded valdasid inimesi ka vanasti, kuid probleemid olid teised. "Kas tunnete : väriseb maa! Kas kuulete : kisendab veri! Nüüd tuleb kas ei või jaa! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis! Me seisame kahe riigi väraval :see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval: nüüd see ligineb: lõpp ja algus! Viimaks ometi
edasi liikuda. Oma olemusekt on nõustamine vestlus, mille käigus vaikinud hääled saavad sõnaõiguse, jutuajamine selleks, et öelda mida on vaja öelda. See on vestlus, mille abil inimene saab oma murede ja probleemide ratta keerelevast seesmisesr monoloogist kaugemale nikuma hakata või eemalduda emotsionaalsetest keerdsõlmedest(McLeod, 2007;29). Üldjuhul need inimesed kes soovivad abi ja pöörduvad nõustaja poole on liiga kaua suurt murekoormat kandnud ja üldjuhul on see murekoorem see mis takistab neil elada igapäeva elu normaalselt ja nad pöörduvadki selleks nõustaja poole, et end rääkida muredest täielikult tühjaks ja tunda, et nad ei ole enam oma probleemis üksinda. Nõustamise potentsiaalsed tulemused langevad kolme kategooriasse(McLeod, 2007;29): • Esialgse probleemi lahendamine • Õppimine • Sotsiaalsed kohustused ja hõivatus