orgaanilisest ainest kollageenkiudude tihedas võrgustikus. Need kiud annavad luule suhtelise painduvuse, kaltsiumkristallid kõvaduse ja tugevuse. Vananenud luukude asendatakse pidevalt uuega, s.t. luus toimub pidev lagunemine ja ülesehitus. Noorel inimesel on ülekaalus luu kasvamine, täiskasvanul on luu uuenemine ja lagunemine peaaegu tasakaalus, kuid eakal inimesel ületab vana luu lagunemine uue moodustamise. Seetõttu muutub luu urbsemaks e. poorsemaks, hapramaks ja hõlpsamini murduvaks. Vananemisega kaasnev osteoporoos tekib niinaistel kui meestel. Naiste luud on kogu elu hõredamad kui meestel. Luumassi vähenemine algab naistel umbes 30- aastaselt ja kiireneb pärast menstruatsiooni lakkamist. Mineraalainete kahanemise põhjuseks munasarjade talitluse nõrgenemine. Meestel on luumass suurem, mineraalainete kadumine luustikust aeglasem ja see algab umbes 50- aastaselt. Podagra Podagra esinemissagedus eri maades on erinev. Näiteks on podagra Inglismaal
Vee mõjul viskooskiu tursub ja kaotab oma tugevusest 50-60%, mis on tema oluliseks puuduseks. Kuivamisel taastub endine tugevus. Niiskes olekus suureneb kiu venivus, kuid niigi väike elastsus väheneb veelgi. Maksimaalse veeimavuse puhul suureneb viskooskiu ristlõikepind 45-60%, pikkus kuni 5%. Lühiajaline viskooskiu kuumendamine isegi kuni 160°C-ni ei põhjusta erilisi muutusi, kuid kestev kuumuses (120°C) hoidmine muudab nad murduvaks ja vähendab tugevust. . Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga, kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna. Leeliste mõjul viskooskiu tursub ja nõrgeneb, kuid kestval mõjutamisel isegi lahustub. Anorgaaniliste hapete nõrgad lahused avaldavad viskooskiule lagundavat toimet. Nõrgad orgaanilised happed märgatavat mõju ei avalda.
hõõrudes lõngataolisteks tükikesteks. See on sageli hele (värvus on mädanikutüüpide eristamiseks siiski halb tunnus), valiums varieerub sõltuvalt seeneliigist. Valgemädaniku tüüpe nimetatakse välisilme alusel korrosioon-, sõel- ja marmormädanikuks. Pruunmädanik tekib tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamisel. Sitkest ja valgest tselluloosist jääb järele ligniin, puit värvub pruuniks, olles nakatumata puidust tumedam, muutub hapraks ja põikisuunaliselt murduvaks. See laguneb sõrmede vahel hõõrudes puudritaoliseks tolmuks. Süsi- ja destruktsioonmädanik tähendavad pruunmädanikku. Pruunmädanikku põhjustavaid seeni kohtab põhiliselt okaspuudel- tõenäoliselt seoses nende puidu suhteliselt suurema ligniinisisaldusega. Lehtpuudel on tuntumad vääveltorik ja kasekäsn. Lagundatud puidu välimus ja omadused on seega tingitud pigem seene- kui puuliigist. Näiteks kännupess tekitab pruunmädanikku, mis on ikka ühesugune, olgu peremeespuuks kuusk,
Paberi struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, millele on lisatud täite-, liimistus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt paberi sordist võib paberi koostis suures ulatuses varieeruda. Paberi põhikomponendiks on tselluloos. Paberi omadusi mõjutab temperatuur märgatavalt vaid õhu kõrge suhtelise niiskuse korral. Niiskuse suurenedes paber porsub. Temperatuuril üle 250 C algab tselluloosi intensiivne lagunemine. Paberi kuivamise tulemusena muutub tselluloos hapraks, murduvaks, pulberjaks. Valguse toimel muutub paber hapraks, kollaseks, värvid pleekuvad. Keemilisteks kahjustusteks on hüdrolüüs ja oksüdatsioon. Mehaanilistest kahjustustest võivad tekkida rebendid, puuduvad osad, hiirekõrvalised lehenurgad, sälgulised servad, murdekohad, lõhed, üldine kulumine. Metall-lisandid kipuvad korrodeeruma. Biokahjustajd on mikroseened, putukad, närilised. Onejktide säilitamiseks sobib temperatuur 2-18 C ja õhuniiskus 30-50%. Valgus peaks olema minimaalne.
annaabi.ee 
