siis on langemisnurk suurem kui murdumisnurk. n1n2; alfagamma (joonis) 32. Kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnas optiliselt hõredamasse keskkonda, siis on murdumisnurk suurem kui langemisnurk. n1n2; gammaalfa (joonis) 33. Valguse täielik peegeldumine esineb juhul, kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. n2n1; gammaalfa (joonis) 34. Täieliku peegelduse piirnurgaks nim. murdumisnurgale 90kraadi vastavat langemisnurka. 37. Läätseks nim. kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Läätsed jag: 1) kumerläätsed-koondavad- on keskelt paksemad kui äärtest. Jag: kaksikkumerad , tasakumerad , nõguskumerad . 2) nõgusläätsed-hajutavad-keskelt õhemad kui äärtest. Jag: kaksiknõgusad , tasanõgusad , kumernõgusad . 39. Läätse nim
Joonis. Seaduspärasus. 32. Osata kujutada valguskiirte käiku valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse koskkonda. Joonis. Seaduspärasus. 33. Mida nim valguse täielikuks peegeldumiseks? Joonis. Valguse täielikuks peegelduseks nim optilist nähtust, kus valgus peegeldub täielikult tagasi kahe keskkonna lahutuspinnalt. 34. Mida nim täieliku peegeldumise piirnurgaks? Valguse täieliku peegelduse piirnurgaks nim langemisnurka, mis vastab murdumisnurgale 90 . 35. Kiirte käik kolmetahulises prismas. Joonised. Seaduspärasused. 36. Kiirte käik tasaparalleelses plaadis. Joonis. Seaduspärasus. Kui valguskiir läbib tasaparalleelset plaati, siis langev kiir ja plaadist väljunud kiir on teineteisega pralleelsed, kuid nihkunud teineteise suhtes. 37. Mida nim läätseks? Läätse liigid. Joonised. Tingmärgid. Läätseks nim kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Kumerläätsed kaksikkumerad, tasakumerad, nõguskumerad
Valgus murdub üleminekul ühest optilise tihedusega keskonnast teise. Keskkonna optiline tihedus sõltub murdumis näitajast, mida suurem on vastava keskkonna murdumis näitaja seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. Täielik peegeldus saab tekkida valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda, seljuhul on murdumisnurk suurem langemis nurgast, teatud langemis nurga väärtuse juures murdumisnurk saab võrdseks 90º, sellisele murdumisnurgale vastavat langemisnurka nim. Täieliku peegelduse piirnurgaks. Kui valguskiir langeb suurema nurgaga kui piirnurk, siis ta enam ei murdu vaid peegeldub samas keskkonnas tagasi. Pilet 12.3 Laboratoorne töö: Läätse fookuskauguse määramine. f=ak/a+k Pilet 13.1 Elektriväli. Coulomb'i seadus. Elektri väli on elektri laengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektri laenguid. On elektromagnet välja piirpunkt. Levimis kiirus on
tômmatud ristsirge vaheline nurk - murdumisnurk antud keskkonnas ehk sama ristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk. Kui valgus läheb üle tihedamast optilisest keskkonnast hôredamasse vôib langemisnurk osutuda nii suureks, et murdunud kiir libiseb mööda kahe keskkonna lahutuspinda ehk = 90o. Langemisnurga suurenemisel hakkab valgus samasse keskkonda tagasi peegelduma. Sellist nähtust nimetataksegi täielikuks sisepeegelduseks. Langemisnurka, mis vastab 90o-sele kiire murdumisnurgale nim. täieliku peegelduse piirinurgaks. Igal 2 optilisel keskkonnal on sellel oma väärtus. 1 Läätseks nim. kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. On olemas kaks pôhilist läätsede liiki : 1) kumer- ehk koondav lääts 2) nôgus ehk hajutav lääts Läätse fookus on punkt, milles koonduvad optilise teljega paralleelselt langenud kiired peale läätses murdumist.
joonisel 4. Langevast kiirest peegeldub osa tagasi välispinnalt, osa aga sisepinnalt. Suurem osa valgusest läbib siiski klaasi. Täielikuks sisepeegelduseks nimetatakse nähtust, mille korral valguskiir suurte langemisnurkade korral peegeldub kahe keskonna lahutuspiirilt tagasi esimesse keskonda. Nähtus esineb ainult siis, kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse. Langemisnurka - o , mis vastab murdumisnurgale 90 ° , nimetatakse täieliku sisepeegelduse piirdenurgaks. Täielikku peegeldust kasutatakse valgussignaalide edasiandmiseks piki peenikest klaaskiudu (joon. 6) optiline side. joon. 6 Labaratoorne töö: Klaasi murdumisnäitaja määramiseks aseta klaasplaat paberile ning märgi paberile plaadi servad AB; AC, CD ja BD. Eemalda plaat paberilt. Tõmba normaal - n külgede AB ja CD suhtes. Tõmba normaali suhtes 35°.....
annaabi.ee 
