Rakvere oli kohaks , kus peeti 1926. a. Eesti esivõistlused. Selleks ajaks oli sinna asunud elama ka tuntud suusamees Theodor Andresson. Lauskmaalt murdmaastikule Nii 1925. kui ka 1927.a talv oli niivõrd lumevaene, et Eesti esivõistlused jäidki pidamata. Möödas olid meie suusaspordi rasked algaastad, järgnes hoogsa tõusu periood. Koos sellega lõppes Eesti suusaspordis ka nö. Lauskmaa- ajajärk, sest edaspidi hakati võistlusi korraldama põhjanaabrite soomlaste eeskujul juba rohkem murdmaastikul. Kasutusele võeti lühemad murdmaasuusad, vanad pikad lauskmaasuusad aga rändasid kolikambrisse. - 1927.aastast alates loobuti Eesti suusatamisrekordite registreerimisest. Vaatamata sellele, et alates 1921.a. korraldati Eesti esivõistlusi regulaarselt, ei kandunud suusatamine meil rahvahulkadesse. 1927.aastal toimusid Tapal ka esimesed sõjaväe suusavõistlused, kus osales sadakond suusatajat. - 1930.a. talv oli Eestis jälle lumevaene ja meistrivõistlused jäid pidamata. See aasta
osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe või järve jääl. Samas demonstreerisid soomlased Nykänen ja Kuvaja eestlastele esmakordselt suusahüppeid. 1929 - 3. veebruaril avati Rakvere lähedal Tõrma Kõrgemäel Eesti esimene suusahüppemägi. Esimese hüppe sooritas suusameister T. Andresson. Pikimad hüpped ulatusid 10 meetrini. 10. märtsil hakati Eesti suusameisteid selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel.
keegi John Witt Ameerika Ühendriikidest. Jalgratast ei viinud kuulsuse ja populaarsuse poole üksnes n-ö puhtad leiutised. Ka arenev tööstus toitis teda elumahladega. 1875. aastal hakati Prantsusmaal laialdaselt kasutama terastoru ning jalgrattad said õõnsad raamid, rattahargid ja -pöiad. See kergendas kogu tarindit oluliselt. Jalgrattasport Jalgrattavõistlusi peetakse maanteel (maanteesõit), linnatänavail (kriteeriumisõit), murdmaastikul (jalgrattakross) ja velodroomil(trekisõit). Võistlusmaa pikkus on täpselt kindlaks määratud üksnes trekisõidus. Võisteldakse individuaalselt ja meeskondlikult, eraldi- või ühisstardist (grupisõit). Nii velodroomil kui ka maanteel võib võistlus kesta ühe või mitu päeva, viimasel juhul nimetatakse seda võistlust velotuuriks. Jalgratastel mängitakse ka velopalli ja velopolot ning võisteldakse vigursõidus. Alternatiivspordialaks võib pidada rattatraielit.
osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe või järve jääl. Samas demonstreerisid soomlased Nykänen ja Kuvaja eestlastele esmakordselt suusahüppeid. 1929 - 3. veebruaril avati Rakvere lähedal Tõrma Kõrgemäel Eesti esimene suusahüppemägi. Esimese hüppe sooritas suusameister T. Andresson. Pikimad hüpped ulatusid 10 meetrini. 10. märtsil hakati Eesti suusameisteid selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel.
annaabi.ee 
