Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Jooksualad on erinevad ning nõuavad erinevaid sportlikke võimeid, taktikat ja treeningmeetodeid. Võistluspaiga järgi eristatakse staadionijooksu, maanteejooksu ja murdmaajooksu. Distantsi järgi eristatakse lühimaa-, keskmaa-, pikamaa- ja ülipikamaajooksu. Liskas neile võistledakse tõkkejooksus, takistusjooksus ja teatejooksus. 3.1 Lühimaajooks Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, mis on märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu ehk finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel
2 naistöölised. Nad asendasid mehi tööpingi taga, miks ei võinud nad sama teha ka spordiradadel? Organiseeritud naiskergejõustikliikumine tekkis 1917. aastal Prantsusmaal, kui Alice Milliat rajas Prantsusmaa naiste spordiföderatsiooni. Enne seda, 1912. aastal, oli juba loodud esimene naiste spordiselts "Femina Sports", mis tegeles kergejõustiku, murdmaajooksu, ujumise, sõudnmise, hoki ja isegi jalgpalliga. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM- de kavasse. REEGLID SPORTIMISEKS 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID Üldjoontes kasutatakse spordipraktikas rohkem selliseid kiirus- ja jõuharjutusi, mida sooritatakse maksimaalse intensiivsusega. Maksimumile lähedane lihastöö võimsus saavutatakse liigutuste kõrge sagedusega või lihaste poolt suure vastupanu ületamisega.
................................ 4. Kas Sa venitad pärast jooksmist? a) Jah b) Ei 5. Kui vastasid eelmisele küsimusele Jah, siis milliseid venitusharujutusi teed? ............................................................................................................................. 6. Millistest jooksu võistlustest/rahvajooksudest oled osa võtnud? a) Paide-Türi rahvajooks b) Kooli sisestel murdmaajooksu võistlustel (500m ja pikemad distantsid) c) Kooli sisestel lühematel jooksudel (lühemad kui 500m jooksud) d) Teatejooks e) SEB maijooks f) Muu................................................................................................................ 7. Milliseid vigastusi on teil esinenud seoses jooksmisega? .............................................................................................................................
Teiseks treeninguks oli tavaliselt tehnika treening, kus pöörati tähelepanu jooksutehnikale, madalstartidele, tõkkejooksu tehnikale jne. Õhtune treening keskendus tavaliselt krossijooksule või sportmängudele (jalgpall, korvpall, saalihoki, võrkpall), mille järel tehti veel jõuharjutusi kogu kehale. Vaatamata karmidele välis- ja sisetingimustele, täitis laager oma eesmärgi ja pani hea aluse algavale võistlushooajale. Veebruar - märts Algas murdmaajooksu ettevalmistav treening ning ühtlasi ka ettevalmistus suviseks võistlusperioodiks. Soojendusjooksud hakkasid olema väljas (1-3 km). Esialgu kord 14 nädalas väljas, kahe nädala pärast kaks korda väljas ning kuu lõpus joosti õues juba kolm korda nädalas soojendusjooksu. Lisaks pikkadele soojendusjooksudele hakkas treening sisaldama ka pikemat järjestikust jooksmist (Kose Gümnaasiumi võimlas
annaabi.ee 
