Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk pidas loenguid nii eesti murretest, eesti keele häälikuloost kui morfoloogiast (vormi või kuju
,,Eesti keele grammatika I. Häälikuõpetus ja ortograafia". 1968 J. Valgma ja N. Remmel ,,Eesti keele grammatika. Käsiraamat". 1995 Tiiu Erelt ,,Eesti ortograafia" 1997 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Rossi ,,Eesti keele käsiraamat": ortograafia, morfoloogia, sõnamoodustus, süntaks, leksikoloogia 19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. 20. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Esimene tähelepanuväärne murdeuurija F. J. Wiedemann, kogusid ka Hurt ja Weske. Eesti murdeainestiku süsteemne kogumine algas 1922.a. Eesti Keele Instituudi murdearhiiv eesti murrete suurim andmekogu, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud Dialektoloogia: Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. · Georg Wenker saksa keeleatlas 1881 -> murdegeograafilise dialektoloogia alusepanija. · Andrus Saareste 1920ndate alguses.
Põhiliselt uurisid 19 ja 20 sajandil eesti keele ajalugu soomlased. Ka Kettunen, kes pani aluse eesti häälikute ajaloole, uurides Kodavere murret. Eesti Vabariigi aegses Tartu Ülikoolis loodi eest keeleteadusele tugev alus. Murdeuurimine sai kõige toekama aluse, alus pandi aga ka foneetikale, vana kirjakeele uurimisele, teaduslikule eesti keele terminoloogiale, normitud kirjakeele levikule. 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. (1892-1964) TÜ eesti keele professor, murdeuurija, eesti murdearhiivi rajaja, keelegeograafilise uurimismeeotodi algataja. Tal oli tugev huvi lääne-eesti murde vastu. Eriline huvi oli ka prantsuse keele ja selle kirjanduse vastu. Ta oli igasuguse keele kunstiliku uuendamise vastu. Kogus murdesõnavara. Kirjakeel pidi Saareste arust olema kergesti õpitav, väljendusvõimaluste poolest rikas ja paindlik, lihtne, selge ja sobiv kunstnikele, teadlastele, ametnikele ja teistele kodanikele.
oma keele teistest allkeeltest, siis sugulaskeeltest, siis meie kõigi ühisest kultuuritaustast ehk antiikkeeltest ja alles siis teistest tänapäeva keeltest. Järgime allpool seda järjestust, kuigi praktikas tunduvad laenuallikate populaarsused olevat veidi teistsugused. Keskendume taaskord sagedastele vaidlusküsimustele. Siselaenamine Suur osa meie praegusest väljakujunenud terminivarast on saadud murretest, ja see laenuallikas on väga soositud ka kirjakeelekorralduse teoorias. Murdeuurija Mariko Faster on aga juhtinud tähelepanu sellise laenamise negatiivsele mõjule: kuna kõik murde kõnelejad puutuvad kokku ka kirjakeelega, murre ja kirjakeel on väga sarnased keeled ja kirjakeel on murdest oluliselt elujõulisem, siis nihutab murdesõna kasutuselevõtt kirjakeelse terminina ära ka selle sõna tähenduse murdes. Ehk kui üldjuhul on keeleline laenamine nagu rõõmu jagamine, et ka andjale jääb alles, siis murdest laenamise puhul mitte. See tundub
annaabi.ee 
