Enne ühelt vokaalilt teisele üleminekut hääldatakse švaa- ehk siirdevokaal. See võib saada ka vokaali „täielikud õigused“, nt sõnas lehəm. Võib tekkida ka siirdekonsonant, näiteks number > *nummer : numbri. AKUSTILINE FONEETIKA Akustiline foneetika tegeleb häälelaine ja võnkumisega, nt saab häälelaines sisalduva info järgi tuvastada keelelise sisu, kõneleja omadused (vanus, sugu, kõnehäired või –hälbed, murdetaust), suhtlussituatsiooni. Laine (ükskõik missugune – heli-, elektromagnet-, valguslaine) tekib erinevates keskkondades võnkumisel. Häälelaine tekib õhus levivate molekulide võnkumisel, õhk kannab võnked kõrvani. Võnkumise algatab võnkuv keha, liikumapanev jõud. Heli puhul võib olla võnkuv keha nt pillikeel, helihark, valjuhääldimembraan. Võnkumise avaldavad häälekurrud. Võnkumisel läheb vaja heli- ehk hääleallikat
raadiost kellegi juttu. Rääkija ei tea midagi minust ja mina ei tea ka temast peaaegu mitte midagi. Siit näeme, et üheks anonüümsust muutvaks teljeks on suhtluse avalikkus ja argisus. Argisuhtluses teame oma partnerite kohta kordi enam. 7 On kerge näha, et situatiivsed tegurid pole ainsad keelevälised suulise keelekasutuse mõjutajad. Ka inimkesksed sotsiaalsed tegurid mõjutavad meie keelelisi valikuid. Igal inimesel on olemas mingi murdetaust, ka siis, kui ta ise seda ei tea. Selle kaudu tulevad ühiskeelde mingil kombel sisse murdejooned. Nt lõunaeestlane palataliseerib palju enam kui põhjaeestlane, kasutab tugevat s-lõppu (metsass) jms. Teisalt mõjutab inimese keelelisi valikuid tema haridus. Uurimine on näidanud, et haritumad inimesed kasutavad vähem kirjakeelest erinevaid jooni. Jne. Nende teemadega tegeleme selles kursuses ainult möödaminnes.
ei eelda see ühegi keele perfektset valdamist. Keele sotsiolingvistiline kasutusoskus = kõneleja valmisolek ning suutlikkus mitmekeelseks suhtluseks ja mitmekeelseks keeleliseks käitumiseks eri olukordades ning keelekasutusväljadel. 25. ÜKSIKISIKU KEELEKASUTUST MÕJUTAVAD TEGURID haridustase sugu sotsiaalne kuuluvus prestiiž seltskonnas elukoht (murdetaust) võõrkeelte oskus vanus vestluskaaslane rass register 26. KOODIVAHETUS JA KOODI VAHELDUMINE – tüüpiline mitmekeelsetes situatsioonides, see johtubki situatsioonist. Situatsioonist johtuv koodivahetus johtub välistest teguritest, mis muudavad olukorda (nt räägin pereliikmete või naabritega)
kirjakeelne ja -nd mitte. (Keevallik 1994: 4) nud-kesksõna on kirjakeele 10 standardiseerimise ja erinevate grammatikate kaudu õigeks vormiks kujunenud, samas kui nd-lõppu peetakse taunitavaks (Keevallik 1994: 42). Miks siiski vormid varieeruvad? Keevallik küsitles oma magistritöös eesti keele õppejõude, õpetajaid ja keeleteaduse magistrante ning nemad arvasid, et varieerumist põhjustavad murdetaust, suhtlussituatsiooni erinevus, suhtluspartner, mood, kõnetempo, kõneleja väsimus, enesekontroll, haridustase, stiililine markeeritus ja sõnatüve pikkus. Tema küsitluse tulemused andsid mõista, et nd-lõpp on markeeritud ning muust tekstist eristuv (Ibid: 46–47), seega võib seda pidada keeleliseks erijooneks. 2.2.3. Lühenenud adverbid Kõnekeelele on iseloomulik sõnade lühenemine, häälikute või silpide lühenemine või kadu
annaabi.ee 
