Tänapäeva Eestis toetub ajalooliste murrete uurimine juba vältimatult arhiivitööle. Murrete tasandumine eesti kõnekeele piirkondlikeks erijoonteks või parimal juhul emantsipeerumine uuteks kohalikeks kirjakeelteks, nagu Võru murde puhul, on toonud kaasa ka vajaduse uuelaadsete uurimismeetodite järele. Nagu rahvusvahelises lingvistikas, nii ka Eestis on osa murdeuurimisest lähenenud sotsiolingvistikale, uue teadusalana on esile kerkinud murdesotsioloogia. Viimastel aastatel on uued allkeeled ehk eesti keele kohalikud ja sotsiaalsed erikujud pigem tugevdanud oma positsioone kirjakeele kõrval. Käesolev ülevaade eesti murdeuurimise seisust käsitleb siiski praeguste eesti allkeelte uurimist ainult riivamisi, jättes selle sotsiolingvistika uurimisseisu analüüsialaks. Järgnevalt on iseloomustatud eesti dialektoloogiat eelkõige kui ajalooliste eesti kohamurrete uurimist. Kuid ajalooliste eesti murrete uurimiseski on toimunud murrang. Peale
sünkroonilistele murdeliigendustele Eestis Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (,,Eesti murdeatlas" I 1938 ja II 1941; ,,Väike eesti murdeatlas" 1955) ning ulatuslik ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (I-IV, 1958-1968). 14. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Keskused: TÜ, EKI ja TlnÜ (Võru Instituut 1995; võru keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia) Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990
Korpused Eesti Keele Instituut.- 1947 Keele ja Kirjanduse Instituut Tartus (Tallinnasse 1952, 1993 Eesti Keele Instituut). TRÜ ja ES soome-ugri ja eesti keele materjalikogud KKIle. Tallinna Ülikool - Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, 2005 Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus (Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja) Võru Instituut - asutati 1995. Ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. Tallinna Tehnikaülikoolis foneetika ja kõnetehnoloogia labor. Arvo Eek, Einar Meister. 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. 1879 esimene foneetikaülevaade: kvantiteedisüsteem, k, p, t ja g, b, d suhted; fonoloogiline lähenemine: tähendust eristavad opositsioonid. Raamatu nimi, autor? Paul Ariste. 1930nd. artikulatoorne foneetika. Saareste kutsus uurima soome-ugri keelte fonoloogilisi
ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine · Võru Instituut: ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. · Tallinna Tehnikaülikool: foneetika ja kõnetehnoloogia labor Tegevusvaldkondi: · Eesti keele/kirjakeele ajalugu · Murrete jm keelevariantide uurimine · Sõnavara, semantika · Foneetika ja fonoloogia · Morfoloogia · Sünatks, morfosüntaks · Keelekorraldus · Teksti- ja vestlusanalüüs · Sotsiolingvistilised uurimussuunad: kakskeelsus, keelekontaktid, keelepoliitika, sotsiolingvistika, kvantitatiivne sotsiolingvistika, etnolingvistiline vitaalsus. · Suulise kõne uurimine
annaabi.ee 
