kildudeks mööda tasaseid, läikivaid pindu (lõhenevuspind), kildude ebatasased enamasti matid pinnad on murdepinnad. Ülitäiuslik lõhenevus mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips). Täiuslik lõhenevus mineraal laguneb paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, haliit). Selge lõhenevus mineraal laguneb kildudeks, kus on võrdselt tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseen). Ebaselge lõhenevus mineraal laguneb kildudeks, kus on rohkem murdepindu (apatiit, väävel). Lõhenevus puudub mineraalil ja kildudel on vaid ebatasaseid murdepindu (kvarts, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Väike osa Maa sisemisest soojusenergiast eraldub pidevalt maapinna kaudu seda nim Maa soojusvooks.
18. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust lõheneda löögil kildudeks mööda lõhenevuspindu. 5 tüüpi: (1)ülitäiuslik laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips) (2)täiuslik kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit) (3)selge kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ka ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseenid, amfipoolid) (4)ebaselge kristallid lagunevad kildudeks, aga domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel) (5)lõhenevus puudub mineraalil kui kildudel vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit) 19. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Maa soojusvoos kaks peamist allikat: magma
Erinevatel mineraalidel väljendub lõhenevuse omadus erineva intensiivsusega. Selle iseloomustamiseks kasutatakse järgmist skaalat: ülitäiuslik lõhenevus - mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud,kips); täiuslik lõhenevus - kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit); selge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, amfiboolid, pürokseenid); ebaselge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel, kassiteriit); lõhenevus puudub - mineraalil kui kildudel on vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Väike osa Maa sisemisest soojusenergiast eraldub pidevalt maapinna kaudu - seda
Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 53. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse astmed. - lagunemine löögil tasaste pindadega kildudeks. Kui lõhenevus on halb või puudub, tekivad ebatasased purdepinnad. Näide: kvartsil lõhenevus puudub, kaltsiidil on see täiuslik. · Ülitäiuslik (laguneb kergesti õhukesteks plaatideks) · Täiuslik (laguneb paksudeks plaatideks) · Selge (laguneb kildudeks, kus võrdselt tasaseid ja ebatasaseid murdepindu) · Ebaselge (domineerivad ebatasased murdepinnad) · Puudub (ainult ebatasased pinnad) 54. Mineraali tihedus. Metalse läikega ja mittemetalse läikega mineraalide tiheduse väärtuse umbkaudne piir. Välitingimustes saame mineraali tihedust umbkaudu hinnata, hüpitades võrdluseks käes niisama suurt teadaoleva tihedusega pala.Väljendatakse massiühiku suhtega ruumalasse (g/cm3). · mittemetalne läige: d < 4 (erand barüüt)
annaabi.ee 
