sümbolitest, millega osutatakse häälikute pikkust, kõrgust, helilisust, helitust, moodustamise kohti. Isoglossid eristavad 2 piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, neid eristatakse 2 viisil: 1) tõmmatakse joon nende kohtade vahele, kust läheb piir, 2) ühendatakse joontega kohad, kus kasutatakse üht või teist variantI. Kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad tõmmatakse murdepiir. Siirdealad on murdepiiridel tekkivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega. On kas segamurrak, kus on koos kahe murde vormid või siirdemurrak, mis kasutab jooni, mida pole kummaski dialektis. Murdeliigendus: a) A. Saareste 1932 murrete eristamisel on määravaks vaid neid lahutavate isoglosside hulk; b) A. Kask 1956 kolm põhimurret (põhjaeesti, jaguneb omakorda 4-ks/lõunaeesti, jaguneb 3-ks/kirderanniku), loob aluse klassikalisele murdeliigendusele; c) K
isoglossid- see on D keskne mõiste, mis eristab kahte piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme. Isoglosse saab esitada kahel viisil: kas joon tõmmatakse sinna, kust läheb piir või ühendatakse piiril kohad, kus kasutatakse ühte või teist. Iga isogloss näitab kaardil ühte keelelist joont. Isoglossid moodustavad kimpe, kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast kohast. Kohtadesse, kus paljud I asetsevad koos, tõmmatakse murdepiir, mis eraldab murdealasid. See, et eri kohtades on I arv erinev, annab eri järku piirid. Siirdealad murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada. Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala jooned ei koondu kimpudesse. Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski konkreetses dialektis
Tegelikult kasutatakse neid ka joonte rühmade nimedena. Analüüsi tulemused: · isoglosside leidmine · murdepiiride konstrueerimine · murde ja siirdealade leidmine · murdekaardid/atlased · Isoglossid moodustavad kimpe (bundle, Saareste parmas), kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast kohast · kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad koos, tõmmatakse murdepiir (dialect boundary), mis eraldab murdealasid (dialect area) · eri paikades on isoglosside hulk erinev, see annab eri järku piirid · dialektid moodustavad kontiinuume (geographical dialect continuum) · Isoglossid pole päris kohakuti, seega on murdepiirid kaardil alati üldistused ja kokkulepped · Põhjused: erinevad keelelised erinevused jooksevad erinevaid kohti mööda · Aredus tuleb sisse suurte looduslike takistuste kohal (metsad, sood)
omapärane keel, mis suudab kanda omapärast kultuuri. Murdegeograafia- keskne mõiste on isogloss: st ühe keelelise joone esinemise piir. Ühel pool piiri vastav keeleline joon esineb ja teisel pool mitte või esineb ühel pool piiri joon ühel kujul ja teisel pool teisel kujul. Isoglossid paiknevad kaardil alati veidi erinevates kohtades, seega on keeleala erinevate isoglossidega keerukas võrgustik. Samas leidub kohti kus nad jooksevad lähestikku või koos, sinna on võimalik tõmmata murdepiir. Murdegeograafia tõi eestisse 1920 a Andrus Saareste. Murdegeo põhimeetodiks on keelenähtuste territoriaalse leviku täpne kaardistamine. Keeleanalüüs on häälduse ja grammatika analüüs. Kaarte on kahte tüüp tsitaatkaardid ja sümbolkaardid. 18 saj ja enne seda kui eesti elanikud olid paiksemad, sõltus nende keele omapära nende kodukohast. Murdepiirde kujundasid nii haldusüksused kui ka looduslikud piirid ja ühendusteed. Kõige selgemini
annaabi.ee 
