kihelkondadesse, u 200 000 lk. EFA – Eesti folklooriarhiiv: uuema aja oma. S – Samuel Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum, seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus. Varasemad kirjeldavad publikatsioonid – Forseliuse raamat eestlaste ebausukommetest (1680). Hupel (1774-1782), Luce (1827), Holzmayer (1873-1881), Kreutzwald. Kirjalikud allikad – väljastvaatlejate teatud rahvusundite kohta. Muinasusund: Keskaeg, 1428 Riia provintsiaalkirikukogu, 1519-1521 Saare-Lääne piiskopkonna visitatsioonimaterjal. Varauusaeg: B. Russowi kroonika (jaanipäeva, usutualitused Pirita kloostri juures), jesuiitide materjalid + A. Possevino. Rootsi aeg:
murdevormidega (nt lõunaeesti põhjaeestiga sarnased vormid); - kadumise faasis on tavaline eri päritolu vormide ja formatiivide esinemine kõnelejatel paralleelselt, kusjuures kõik idiolektid erinevad mingil määral üksteisest; 33 - võõrad formatiivid kohandatakse algul oma murde häälikusüsteemi, hiljem aga võetakse üle ilma kohandamata. Selliselt võib nt olla kahe põlvkonna keele murdelisus suhteliselt sarnane, kuid siis on nooremas põlves vähem kitsalt murrakuomaseid malle ja murdevõõraste mallide hulgas enam neid, mis ei sobi murraku häälikusüsteemiga kokku. St algul kaovad kitsalt murrakuomased vormid ja seejärel tuleb uus tase, kus mittemurrakulisi vorme ei kohaldata enam murraku häälikusüsteemiga. Murrete nivelleerumist on uurinud eeskätt Karl Pajusalu ja tema kaastöölised, kasutades kvantitatiivse sotsiolingvistika meetodeid
Esimeses näites on igas reas neli rõhku ning seitse või kaheksa silpi; teises näites on igas reas kolm rõhku, neli või kuus silpi ning rida algab rõhutu silbiga. Elu, elu, miks mind vaevad, miks sa tood mul kurvastust, miks sa mulle hauda kaevad, kinni katad armastust! *** Mets mühiseb ja kägu kukub raal, aas haljendab ja lilled õitsvad sääl. · Regilaulule omane arhailine kujundlik keel asendus kaasaegse igapäevase keelega, vähenes murdelisus. · Tegevustiku arendus on kiirem, jutustus tõtlikum, võrreldes regilaulu aeglase sündmustikuga. · Laulu tulid uued teemad, näiteks inimese sisetunded (armastus, igatsus), sõda ja vangipõlv, poliitilised sündmused. 12.3. Viis Viisid muutusid varasemast tähtsamaks ning käibele tuli saksa keelest laenatud mõiste viis selle all mõeldaksegi tavaliselt uuemate riimiliste laulu viise. Viiside hulk kasvas kiiresti peamiselt laenude ja muganduste tõttu naabritelt
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga
annaabi.ee 
