Rannikumurre- erijoonteks on vältevahelduse puudumine. Rannikumurre on lähedane soome keelele. Läänemurre- iseärasuseks on v asendumine b-ga. Saartemurre- iseäralikumaks jooneks on õ-vokaali puudumine, mille asemel kasutatakse ö-d. Seesütlevas kasut astmevahelduslikes sõnades tugevat astet (nurgasnurkas) Lõuna-Eesti murded- erinevad kirjakeelest nii palju ,et kirjakeelsel inimesel on lõuna-eestlase murdelisest jutust raske aru saada. Paljud lõuna-eesti murdesõnad kirjakeeles ja põhjamurretes on tundmatud. Tartu murre- on olnud omaaegse lõunaeesti kirjakeele aluseks. Mulgi murre- lõuna-eesti murretest kõige põhjaeestilisem. Erijooneks on e esinemine a asemel sõna järgsilpides (kirjutame kirjuteme). Võru ja Setu murre- võru keelt isel vokaalharmoonia. Võru keeles esineb eitussõna tegusõna järel. Setu murre erineb võru murdest mõngingase vene mõju poolest häälduses ja sõnavaras.
EKS keeletoimkond otsustas koostada õigekirjutuskäsiraamatu ja sõnaraamatu. Veski põhimõtteks otstarbekohasus, süsteemsus. 13. Andrus Saareste ja murdeuurimine. Murdegeograafiline meetodi juurutaja Eestis. Esimene suurem töö 1917. a ,,Vigala murde peajooned", esimene eestikeelne ühe murraku võrlev-ajalooline ülevaade. 1924. a doktoritöö ,,Leksikaalseist vahekordadest eesti murretest" algas huvi eesti murrete sünkroonilise rümnitamise vastu. 1932 ,,Eesti keeleala murdelisest liigendusest" rakendab esmakordselt eesti dialektoloogia ajaloos järjekindlalt keelegeograafi analüüsivõtteid, pannes aluse nii järgnevatele murdegeograafilistele käsitlustele kui ka sünkroonilistele murdeliigendustele Eestis Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (,,Eesti murdeatlas" I 1938 ja II 1941; ,,Väike eesti murdeatlas" 1955) ning ulatuslik ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (I-IV, 1958-1968). 14
,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga" (1924): doktoriväitekiri, esimene ulatuslik uurimus eesti murrete sõnavara päritolust. Uurimisobjektiks 160 mõistet ja nende märkimiseks eri murdealadel kasutatavad sõnad 1938 ,,Eesti murdeatlas" esimene suuremahuline vihik, 1941 teine. Oli kavandanud 7 vihikut ja 250 kaarti, aga sõja tõttu ilmus vaid kaks vihikut ja 66 kaarti 1955 ,,Väike eesti murdeatlas": 128 väiksemat kaarti ,,Eesti keeleala murdelisest liigendamisest" (1932): eesti murrete ja murrakute piiride täpsustamine ja selgitamine 1932 ,,Die estnische Sprache": eesti keele struktuuri ja ajalugu tutvustav teos välismaalasele ,,Kaunis emakeel" I ja II 1958-1968 ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" I-IV (ilmus Rootsis): erinevalt vormilise järjestusega sõnaraamatust, kus sõnad esitatakse tähestikulises järjekorras, on mõisteline sõnaraamat sisulise järjestusega sõnakogu. 13
160 mõistest, 15 allrühma. Eesmärk kirjeldada võimalikult täpselt lähedasi sõnatähendusi, selgitada murrete sõnavaraerinevuste vanus ja erinevuste ulatus eesti keele iseseisva arengu alguses. · 1938"Eesti murdeatlas", 1942 2. Vihik, kokku 66 kaarti. Kavandas 7 vihikut, 250 kaarti. Kogus ise materjali 300 kohast, ES stipendiaadid 200 kohast. · 1955 ,,Väike eesti murdeatlas" 128 kaarti · 1932 ,,Eesti keeleala murdelisest liigendamisest" aluseks ca 500 Saareste murdekaarti. Mõisteline sõnaraamat: · Materjali kogumine temaatilise küsitlusega, ka vanu ja haruldasi sõnu. ES stipendiaadid ja vastajate võrgustik Soome eeskuju järgi. Mõistetel põhinev kogumine andis rikkaliku materjali. 1930.aastatel koguti rikkalik murdematerjal, taheti päästa vana rahvakeelt. · 1958-68 ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" I-IV 19.saj maaelu kajastav ajalooline, etnograafiline materjal. Seni
Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu- Eestis. A kiilt rahvas kynõlõs. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. Toim Kadri Koreinik, Jan Rahman. Võro Instituudi Toimõtiseq 8. Võro. 1337. Rätsep, Huno 1976. Lindu tuntakse laulust, inimest keelest. Keel, mida me harime. Tallinn: Valgus. 116120. Saar, Ellu 2001. Eesti on klassiühiskond. Eesti Ekspress. Areen, 15. veebruar Saareste, Andrus 1932. Eesti keeleala murdelisest liigendusest. Eesti Keel, 1740. Tender, Tõnu 1994. Eesti släng: olemus ja uurimislugu III. Keel ja Kirjandus 5, 293 297; 6, 346355. Tender, Tõnu 1996. Eesti släng: olemus, uurimislugu, sissevaade vanglaslängi. Magistritöö. Käsikiri TÜ eesti keele õppetoolis. Tender, Tõnu 2000. Eesti õpilasslängi muutumisest ajas. Vahekokkuvõte Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. T.Hennoste. Tartu. 138147
annaabi.ee 
