o õ nii eesti kui liivi keeles – pidi tekkima enne keelte eraldumist o I saj-l kujunesid murretevahelised erinevused: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti o häälikujärjendite erinev areng (kt – ht, tt; pts – ps, ts) kõhtu lapsi (põhjaeesti) kõktu laptsi kõttu latsi (lõunaeesti) Algkeelest kujuneb uus keel siis, kui  kujunevad uuendused, mis eristavad kujunevat keelt teistest,  murdelised erinevused kahanevad Vanaeesti keele perioodil selliseid muutusi peaaegu ei tekkinud (v.a õ teke), pigem suurenesid murdelised erinevused, mis viisid põhja- ja lõunaeesti keele kujunemisele. Muurangueesti keel o 13.- 18. saj-ni, pärast Eesti alade vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt o kujunesid välja tänapäeva eesti keele põhijooned o eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest
taimedel, sest ta sarnaneb hea söögimarja  punase sõstraga. Nii põõsa kuju, kui lehed ja marjad on sarnased. Kui aga punaseid marju maitsma minna, siis tunneb katsetaja, et teda on petetud. Mage sõstra marjad on täiesti magedad, maitsetud, lääged. Sellest ongi talle tekkinud hulk eesnimesid. Nimelt põhinimi on sama, mis punasel sõstral, kuid selle ette on pandud maitset meeldetuletav mage, imal, lääge, mähk- või nende murdelised varjundid. Ka nimi "naistemarjapuu" olla tulnud sellest, et taime marjad pidid olema nii magedad nagu naine. Samuti on levinud eesnimed, mis rõhutavad aiamarjaks sobimatust: looma-, lehma- ja teised liited.Inimene ei pea sellistest marjadest lugu, küll teevad seda aga loomad. Linnud söövad mage sõstra marju meeleldi. Tegelikult lähevad nemadki rohkem selle õnge, et marjad on sarnased punase sõstra maitsvate viljadega. Igal juhul on saak
Keel jaguneb kaheks: ersa ja moksa. Mordva keele kõnelejaid on umbes 775 000. Saami murded Saamide rassilised omadused on teistest soome-ugri hõimudest veidi erinevad. Mingi tundmatu arktiline rahvas on sulandunud saami keelt kõneleva rahva hulka. Saamisid on alles umbes 50 000, nad on hajutatult mitme riigi vahel laiali (Venemaa, Soome, Rootsi, Norra). Läänemeresoome keeled Räägiti esimeste sajanditeni Soome lahe ääres. Aja jooksul keel arenes, tekkisid murdelised erinevused ja hakkasid kujunema erinevad keeled. Soome keel Keelt räägib umbes 5 000 000 inimest. Algselt räägiti seda Lõuna- ja Edela-Soomes. Aja jooksul on keele kasutusala nihkunud põhja poole ning tõrjunud saamid Skandinaavia põhjaossa. Liivi keel Kõnelejaid on alles ainult mõnisada. Kunagi kõneleti seda kogu Lääne-Lätis. Viimati kasutati seda keelt Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Karjala keel Selle keele kõnelejaid on umbes 80 000. Enamik neist elab Karjalas
kuid tänapäeval võetakse eeskuju pigem ajakirjandusväljaannete keelekasutusest. Meediakeel on viimastel aastakümnetel aga drastiliselt muutunud – varasemast kuivast ja umbisikulisest ametlikkusest on saanud hoopis kujundlikum ning vahetum argikeelele lähedane kirjastiil. Võrreldes 20. saj algusega on nüüdseks eesti kirjakeele kasutusala oluliselt laienenud ja selle staatus kinnistunud. Võrumaal, Mulgimaal ja Kihnus on tekkinud uued murdelised kirjakeelevariandid, samuti on hakatud kasutama täiesti uut allkeelt – internetisuhtluse keelt. 1990. aastast alates on inglise keele osatähtsus tublisti suurenenud, laensõnu kasutatakse kirjakeeles nii originaal- kui ka eesti keelde mugandatud kujul (nt brand/bränd ja management/mänedžment). Laensõnu on kahte liiki – kultuurilaenud, mis on laenatud koos mõistega, ning
33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde baasil, kuna see on kõige laiema levialaga eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem? Kõige elujõulisem on Võru murre, mis on saavutanud kohaliku kirjakeele staatuse. 36. Miks on inimesel raske varjata oma keelekasutuse murdelisi iseärasusi? Murdelised iseärasused omandab inimene tavaliselt varases lapsepõlves, seepärast on need enamasti sügavalt juurdunud. 37. Mis on iseloomulik Põhja- Eesti murderühmale: keskmurdele, idamurdele, rannikumurdele, läänemurdele, saartemurdele? 38. Mis on iseloomulik Lõuna- Eesti murderühmale: Tartu murdele, Mulgi murdele, Võru (ja Setu) murdele?
ajal kui Apollon küttis mehi. Artemis on taas Kreeka usulise dihhotoomia näidis. Ta on ühest küljest neitsilik naiskütt, eriti Lääne-Kreeka doorlaste seas, julmavõitu jumalanna, kes muundas süütult piiluva Teeba printsi Aktaioni oma koerte poolt õgitavaks sokuks. Teisest küljest esineb Artemis Väike-Aasias kui paljurinnaline, ülitoitev ja emalik viljakusjumalanna. See Artemis on lõvidest ümbritsetud anatoolia Kybele. Artemis nime murdelised teisendid sõnast arktos tähendab ,,karu". Dionysos: Klassikalises müüdis on ta teebalane, Semele kantud, aga hiljem pärast ema põlemist, isa Zeusi reide õmmelduna ilmale tulnud. On olemas traditsioon Dionysose saabumisest vööralt maalt, Früügiast või Lüüdiast Väike-Aasiast või põhjapoolsest Traakiast. Nendes lugudes lõppevad katsed Dinysose orgiaid tõrjuda või summutada pahatihti mõrvarliku meeletusega, mis haarab nii mahasurujaid kui bakhante
1989 3 612 47,6% 2002 4249 2010 3649 28 % (Sölkupid, 1995; Sölkupid, 2018) 4.3 Sölkupi keel Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Sölkupi keel kuulub Lõuna- või Sayan- Samojeedi rühma, mille osad teised keeled on juba väljasurnud. Sölkupi keelel on kolm murret: põhja-, kesk- ja lõunamurre. Kirjakeel põhineb põhjasölkupi ehk Tazi murdel, mida räägib umbes 90% sölkupi keele oskajatest. Murdelised erinevused on peamiselt häälduses. Kõige paremini on säilinud kesk- ja põhjamurre. (Viires, 1993) 4.4 Elatusalad Traditsiooniliselt tegelevad sölkupid on kalapüügi, jahi ja koriluse ning põhjapõdrakasvatusega. Kalapüük, mis oli tähtsaim majandusharu minevikus (ennekõike lõunasölkuppidel), toimus jõgedel aasta ringi. Kalastati sageli 5-10 liikmelistes gruppides kalatõkete ja võrkude abil, tavaks oli ka talvel jääalune kalastamine. Sölkupid püüavad
annaabi.ee 
