Õnnestumised annavad märku võimekusest ja oskustest ning arendavad töökust. (Tall 2012 : 11) Eriline tähtsus on töökuse arendamisel, sest hilisematel eluperioodidel on see palju raskem. Olulisteks inimesteks lapsele sel perioodil on sõbrad ja tuttavad. Iga aastaga muutuvad nad tema elus üha tähtsamaks. Tähtsad on ka õpetaja autoriteet ja eeskuju. (Inimese areng 2014) 2.6. Mürsiku- ehk murdeiga Perioodi vanuses 11.–16. eluaastani nimetatakse mürsiku- ehk murdeeaks. Murdeea periood on arengus otsustav. Teismeline tajub tugevat survet keskkonnalt ja elab raskeltläbi talle seatavaid piiranguid. Temas on veel palju last ja samas ennatlikku püüdu olla täiskasvanu. Kiired muutused kasvus, huvides ja seksuaalne küpsemine tekitavad temas identiteedikriisina määratletud segaduse. (Tall 2012 : 11) 6 Suurenenud emotsionaalsuse tõttu on ta ärrituv ja tundlik. Areneb eneseteadvus, millest
matemaatikas taipu. Seejärel käsitletakse murdeiga. Murdeiga on tähtis kui iseseisvumise, minakuvandi loomise ja eneseväärikuse arenemise aeg, aga ka kui moraalireeglite ja eetiliste väärtushinnangute kujunemise aeg. Arusaam, et murdeea raskused ei ole paratamatud, vaid lääneliku eluviisi põhjustatud, rajaneb kultuuride võrdleval uurimisel. Nimelt on aafriklaste ja Lääne kultuuride erinevusi selgitades tähele pandud, et igas kultuuris ei ole murdeeaks nimetatavat psüühilist käärimisjärku. Lapse kasvatamisest on samuti juttu. Kui räägitakse lapse kasvatamisest, siis harilikult mõeldakse selle all probleemolukordade lahendamist, vanemate õpetussõnu, käske ja keelde, piiranguid, mida nad seavad, mingi eesmärgi nimel tegutsemist. Esmatähtis on kasvatuses siiski täiskasvanu ja lapse vastastikune mõju. Kui ema hoiab last, räägib temaga, näitab, et ta on temasse kiindunud ja imetleb teda, siis ta ühtaegu kasvatab last,
soovi tulevikus hästi hakkama saada. 4) 6 12 eluaastat Seda kriisiperioodi iseloomustavad töökus ja usinus ning teiselt poolt alaväärsus. See on see vanus, kus lapsed lähevad kooli. Nad hakkavad õppima. Nende tegevus muutub kardinaalselt. Enne oli neil vaba mängutegevus, siis nüüd see tegevus on allutatud kindlale sihile ja ajalimiitidele. Tekib eesmärgipärane tegevus. 5) 12-18 eluaastat Tavaliselt nimetatakse seda perioodi murdeeaks. Märksõnadeks identiteet (kes olen, milleks kõlban) ja vastandina rollisegadus, identiteedi hägusus. See hõlmab endas sotsiaalseid suhteid, tööalaseid, soolisi rolle, millega ennast samastada. Seda etappi võib omakorda jagada kaheks: a) Suhetekonflikt - varajases murdeeas, väljendub emotsionaalselt teravates suhetes autoriteetidega, vanemad, õpetajad. Erikson leiab, et see on paratamatu. See tekib, sest selles vanuses ei idealiseerita oma
Nooruse kriisi võib jagada kolme etappi, millel igal on oma sisuline tähendus, igasse kuuluvad erinevad arenguülesanded. Esimene, inimsuhete kriis, siirdub 13. ja 16 eluaasta vahele. See on noore iseseisvumine autoriteedist, eelkõige vanematest, kelle suhtes lapsel on tugev sõltuvus. Nüüd muutuvad oluliseks oma ihalused ja eakaaslased. Seda etappi nimetatakse murdeeaks ehk puberteediks. Murdmine viitab muutumise kriisile, kus endised suhted, suhe iseendasse, autoriteeti ja ühiskonda muutub põhimõtteliselt. Puberteet sõna on pärit ladina keelest sõnast pube `rtas, mis tähendab suguküpsust. Puberteediga seondub võimas füüsiline muutus. Nooruse keskmine etapp, identiteedikriis, mahub aastate 16 19 vahele
annaabi.ee 
