Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat ja eesti keele grammatika on olulised veel tänapäevalgi. Wiedemann sündis 1805 Haapsalus, teaduslikku tegevust alustas Tallinnas, uurides komi, mari ja udumurdi keelija grammatikaid. Nende tööde eest valiti ta Vene Teaduste Akadeemia liikmeks, kus ta pööras tähelepanu eesti keele uurimisele. Esmalt alustas põhjaliku eesti-saksa sõnaraamatu koostamist, lisaks reisis ta läbi kõik eesti murdealad. Sõnaraamatu koostamiseks töötas ta läbi peaaegu kogu eestikeelse kirjanduse ja küsitles kirjamehi(nt Kreutzwald). Sõnaraamatu koostamisel kasutas transkrpitsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üles märkida. Ainult välteid ta ei märkinud. 1869.a ilmunud sõnaraamatus oli kokku 50 000 sõna. Seejärel asus Wiedemann koostama grammatikat, mis koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli abiks paljudele hilisematele keeleteadlastele.
................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus....................................................................16 9. Lisad.....................................................................................17 9.1 Kaart 1 (Eesti murdealad) ........................................................17 9.2 Kaart 2 (Tartu murdealad).........................................................18 2 2. Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Tartu murde ja Otepää murraku eelkõige elukoha tõttu, kuid ka sellepärast, et minu ema räägib kodus palju Otepää murrakut ja seega oskan ka seda ise veidike. Mulle pakkus suurt huvi sellest rohkem teada saada
o kõneetnograafia ja vestluse struktuur kattub pragmaatikaga, tegeledakse argikeelega, kogutakse materjali lindistamise teel o keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) o kakskeelsus, kakskeelne ühiskond o praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) * Variatiivsus o igast keelest on palju variante igal keele tasemel (hääldus, süntaks) o geograafiline murre e dialekt + Eesti murdealad: # Põhja-Eesti: Saarte (õ à ö), Lääne, Kesk, Ida (o à õ) # Lõuna-Eesti: Mulgi, Tartu, Võru (s.h Setu) # Ranniku (3 väldet à 2 väldet) + ka suuresti globaliseerunud ühiskonnas on murded (identiteedi küsimus) o sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass) + USA-s sotsiaalne klass = sissetulek, Eestis sotsiaalne klass = haridus o situatsiooniline (stiil, formaalsus) * Keele variandid:
ning keegi vooru ise üle ei võta, võib kõneleja jätkata, kuni esile astub mõni muu.2) Kui esimeses võimalikus siirdekohas ei kasutata reeglit 1a ega 1b, vaid kasutatakse reeglit 1c, hakkab reeglistik 1a- 1c järgnevas võimalikus siirdekohas uuesti tööle. Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. Naaberpaarid, nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 92. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt). Eesti murdealad. Variatiivsus: geograafiline; sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); situatsiooniline (stiil, formaalsus Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt(subkultuuride kõneldavad alamkeeled,släng) allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeeled) Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded (mõnedes käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana kirderanniku murdeid). Nendevahelised erinevused
annaabi.ee 
