anorg. *iooniline side *krged sulamis- ja keemistemperatuurid *hea elektrijuhtivus * vees hsti lahustuvad *mittepolaarsetes hendites halvasti lahustuvad 7) Ssiniku redoksomadused. Ssiniku aatomi o-a vi olla vahemikus -4 kuni +4. Viksemates astmetes kitub oksdeerijana. Ning suurima ssiniku o-a puhul kitub redutseerijana. Kui aste on vahemikus -4 kuni +4 siis vib kituda nii kui oksdeerija kui redutseerija. Ssisiniku o-a vrtused vivad olla peale tisarvude ka murdarvulised vi isegi null. 8) Orgaanilise ainete oksdeerumine: ssiniku oksdatsiooniastme seos energia eraldumisega, erinevatel kiirustel kulgevad reaktsioonid, tieliku ja mittetieliku plemise vrdlus, plahvatus ja selle toimumiseks vajalikud tingimused, lemised ja alumised usalduspiirid, tahkete ainete plemine, stamise, lhnastamise vajalikkus? Kiireteks oksdatsiooniprotsessideks on plemine ja plahvatus. Tielik plemine, toimub keskonnas kus on piisavalt hapnikku ning selle saadus on ssinikdioksiid ja vesi
muutuva tugevusega elektrivooluks Spektraalanalüüs - aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil Orbitaalkvantarv (l) selle poolest erinevad orbitaallained Magnetkvantarv (m) määrab orbitaalse seisulaine sümmeetriatelje asendi ruumis antud lainetüübi jaoks Spinnkvantarv (s) iseloomustab elektroni kohapeal pöörlemist (väärtused murdarvulised) Metastabiilne seisund pikaajaline seisund, kus elektron ja aatom on ergastatud olekus (10-3 sekundit) Luminestsents valguse toimel tekkinud kiirgus Luminofoor aine, mis kiirgab valgust Fluoroestsents aatomi ergastamise lõppemisel, lõppeb kohe ka kiirgus Fosforestsents ergastamise lõpetamisel ei lõppe luminestsents kohe, vaid tekib järelhelendus
Arvu järk on ai : ... a2 a1 a0 a-1 a-2 ... ai ... Kui alus p = 10, siis on kümnendsüsteem, kus järkude kaaludeks on: ... 102 101 100 10-1 10-2 ... ... 100 10 1 . 0,1 0,01 ... täisosa murdosa kõrgemad järgud madalamad järgud täisarvulised murdarvulised järgukaalud järgukaalud Igal kümnendnumbril on tema traditsiooniline väärtus 0 ... 9. Järgu väärtus on selles arvujärgus asuva numbri väärtus. Arv koosneb numbritest. Näide: arv 1024 koosneb neljast numbrist: `1` `0` `2` `4`. 4. Mida näitab koma? Koma näitab, kus lähevad täisarvulised järgukaalud üle murdarvulisteks (ehk kus lõppeb täisosa ja algab murdosa). 5. Millised arvujärgud on kõrgemad järgud?
V=constisokoorne ; P=const isobaarne. Termokeemiavõrrandid: - reaktsioonivõrrand, mis sisaldab soojusefekti väärtust. Soojusefektide väärtused (teatmeteostes) - antud ühtse standardoleku suhtes : 1 atm (0,1 MPa), 25°C (298 K) siis tähistus H298 (reaktsiooni standardentalpia). Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) - nendest oleneb soojusef.väärtus. Koefitsiendid võrrandites võivad olla murdarvulised. Reaktsiooni standardentalpia leidmiseks lahutatakse saadus(t)e tekke-entalpia(te)st lähteaine(te) tekke-entalpia(d). reaktsioonide soojusefektid on väljendatavad siseenergia ja entalpia kaudu. Hessi seadus: Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Sidemeentalpia e. sidemeenergia (SE) - keemiliselt seotud aatomite eraldamiseks (sideme lõhkumiseks) kuluv energiahulk - seesama
* Elektrilaeng (q) - näitab ära, kuidas keha osaleb elektrimagnetilises vastastikmõjus. -) Sõna laeng kasutatakse keha omaduse väljendamisel. -) Elektrilaengud on positiivsed ja negatiivsed (nad on kokkuleppelised) ning samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. *) Kõige väiksem laeng, mis looduses eksisteerib on elementaarlaeng, mida tähistatakse e'ga. Elektroni laeng on täpselt sama märgiga ja prootoni laeng on lihtsalt miinusmärgiga. Tegelikult on looduses olemas ka murdarvulised laengud ehk kvargid, mille laengud on 2/3 ja -1/3 ning nii elektronid, prootonid kui ka neutronid koosnevad kõik kolmest kvargist ehk siiani on elementaarlaengud ainsad laengud, mis saavad eksisteerida ka üksi, sest kvarke pole suutnud teadlased seni veel eraldada. -) Kui me võtame tervikuna laengute arvu, siis see on jääv suurus, sest laengud ei kao kuskile ära ega teki kuskilt juurde (see toimub muidugi ainult siis kui on suletud süsteem tegelikult ka Maa on suletus
samuti aatomituuma koostisesse (tähis n) Mesonid e. vaheosakesed on aatomituumast 10 astmes -15 kaugusele jäävad osakesed mille mass on 200 korda suurem elektroni omast, kuid 10 korda väiksem prootoni- neutroni massist (99,9 % massist koondub tuuma ja kuna aatomi mass koondub tema tuuma suunas, siis saame osakeste rea järjestuses: elektronid -> mesonid -> prootonid- neutronid). Kvargid on osakesed osakestes ehk täisarvulise languga osakeste murdarvulised koostisosad (+/ 2/3 ja +/ 1/3 laenguga). Osake laenguga 1/3 on d-kvark Osake laenguga + 2/3 on u-kvark Prootoni ja neutroni kvarkmudelid. VALEMID (SEADUSED) + TULETUSED Loeng 11 Coulomb'i seadus (vektorkujul!) - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga.
samuti aatomituuma koostisesse (tähis n) Mesonid e. vaheosakesed on aatomituumast 10 astmes -15 kaugusele jäävad osakesed mille mass on 200 korda suurem elektroni omast, kuid 10 korda väiksem prootoni- neutroni massist (99,9 % massist koondub tuuma ja kuna aatomi mass koondub tema tuuma suunas, siis saame osakeste rea järjestuses: elektronid -> mesonid -> prootonid- neutronid). Kvargid on osakesed osakestes ehk täisarvulise languga osakeste murdarvulised koostisosad (+/ 2/3 ja +/ 1/3 laenguga). Osake laenguga 1/3 on d-kvark Osake laenguga + 2/3 on u-kvark Prootoni ja neutroni kvarkmudelid. VALEMID (SEADUSED) + TULETUSED Loeng 11 Coulomb'i seadus (vektorkujul!) - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga.
annaabi.ee 
