Iga ratsionaalarvu saame kujutada punktidena arvteljel Ratsionaalarvude hulk on järjestatud hulk kahest ratsionaalarvust loetakse suuremaks seda, mille vastav punkt arvteljel asub teisega võrreldes positiivses suunas Ratsionaalarvude hulk Q on tihe iga kahe erineva ratsionaalarvu a ja b vahel asub vähemalt üks ratsionaalarv. Ratsionaalarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja nullist erineva arvuga jagamise suhtes Murdarvu ehk murru võime saada: a) Ühiku jaotamisel võrdseteks osadeks; b) Mitme terviku jaotamisel võrdseteks osadeks; c) Mõõtmise tulemusena; d) Kahe täisarvu jagatisena Murdudega seoses kasutame järgmisi mõisted: murru liikmeid nimetame vastavalt lugeja . nimetaja Harilikud murrud jaotatakse: Lihtmurdudeks, kui |a|<|b|, näiteks ; 3 -1 ,
r Kuna me murdarvudega järgnevas ei tegele, siis me arvu murdosa A Teisendus 10ndsüsteemist 2ndsüsteemi teisendusmeetodit siinkohal ei vaatle. Teisendus ühest arvusüsteemist teise toimub uue alusega jagamise teel kus jagamine on täisarvuline: murdarvu asemel saame jagatise ja jäägi: () väikeste 2ndarvude kiirkoostamine 1de "sobitamise" teel õigetesse järkudesse: u t 7 : 2 = 3 ( jääk 1 ) u Vajaliku arvu kahendkuju saab koostada ka järguväärtuste 1 paigutamise teel i t
täis- ja murdosa eraldajana PUNKTI kuna koma kasutatakse eraldajana loeteludes ja suurtes arvudes numbrirühmade eraldajana (edaspidi ühikute näites käsus UNITS – parseki pikkuse väljendamisel meetrites). Engineering – inseneri mõõtühikud (jalad-tollid: 6’-7.5”, Ameerikas enamkasutatav); Architectural – arhitekti mõõtühikud (jalad-tollid: 6’-7 1/2" ); Fractional – tollid lihtmurdudega ( 79 1/2”, täis- ja murdarvu vahel on tühik); (põhimuutuja LUNITS väärtused on vastavalt 1, 2, 3, 4, 5). Precision – mitu punktijärgset kümnendkohta kuvatakse, näites – 4 kohta; lubatud 0 ... 8 (põhimuutuja LUPREC). Angle – nurga ühikud (näide: tähistus koolis õpitud järgi 560 07’ 37”.2 ) Type – ühiku liik, valikuvõimalused: Decimal Degrees – 2π = 3600, degrii (koolis on õpitud küll „kraad”, kuid nimetus
Nüüd vooli veel niimitu kera, et kokku oleks 4". Kui mõnel lapsel tekib raskusi kera voolimisega, siis õpetaja aitab teda. 4. Järgnevalt õpivad lapsed loendama neljast elemendist koosnevaid hulki. Abikooli õpilastele tuleb selgitada, et arve me saame mitte ainult loendamise vaid ka mõõtmise teel. (NB! Tavakoolis õpetatakse arvumõistet teise kontseptsiooni alusel, nemad saavad arve ainult loendamise teel, sest mõõtmise tulemusel me võime saada ka murdarvu, enamalt jaolt saamegi.). Seetõttu on kasulik anda harjutusi ka mõõtmistele (Näiteks, mitu ruutu mahub selle ristküliku peale? Paigutada ruudud ristküliku peale, loendada neid. Jälgida, et tuleks täisarv.). Edaspidi jätkatakse seda tööd ka II klassis, siis saab juba kasutada ka vastavaid mõõtühikuid ning seostada arvumõiste omandamine mõõtmisoskuse kujundamisega. 33. Hulga, arvu ja numbri vaheline seos. Arvude kirjutama õpetamine.
annaabi.ee 
