Sõna "marjad" sai pandud jutumärkidesse seepärast, et tegelikult ei ole ei vaarikal ega ka murakal mitte marjad, vaid paljudest viljadest koosnevad koguviljad. Iga üksik "marjaterake" on tegelikult omaette vili. Kuid isegi need ei ole veel marjad. Kui te vaarika või põldmuraka koguvilja terakest seestpoolt uurite, siis leiate sealt ühe kõva luukestaga seemnekese. Oma ehituselt on see samasugune nagu ploomi või kirsi "kivi". Nii nimetatakse ka vaarikate ja murakate üksikuid viljakesi luuviljadeks, kogu "marja" aga koguluuviljaks. Põldmarja viljad on suuremad kui hariliku vaarika omad ja koosnevad ka rohkematest luuviljadest. Kuid siiski on vaarikamarjad neist palju väärtuslikumad. Esiteks on põldmarja viljade luukesed üpris suured. Ja teiseks pole viljad ka maitseomadustelt nii head. Põldmarja viljad on veidi hapukad. Kuid keedisteks ja moosideks, samuti marmelaadiks, sobivad üpris hästi. Põldmarja viljadest valmistatakse ka alkohoolseid jooke
Kui küünlapäeval lund sajab peab kevadel hea räimesaak olema. 2. Vastlapäeva ei või võrku kududa kui kujud, siis esiteks, võrk ei võta räimi ja teiseks, võrk kaob ära. 3. Mede rahvas vaatanu ikki kevadi, kui pööribe tuul olnu, lõuna või lääne kanti, siis saava siit merest räimed kätte, aga kui maa või põhja kanti tuul, sis räim käiva Tahkuranna käära. Jne...) Korilus. · Lumesadu madisepäeval ennustas marjarohket suve. · Murakate küpsekssaamist arvestati heinamaarjapäevast(2. juuli). Sügisene marjakorjamise aeg algas ussimaarjapäevast (8. september): pärast usside urguminemise päeva polnud vaja neid enam karta. · Seeni arvati külvatavat pärtlipäevast (24. august). Jahiõnn. 5 · Öeldi ,et küünlakuus teeb jänes ühe ööga rohkem jälgi kui varsaga hobune terve suvega.
Kirmaste aeg (kirmas- külapidu setomaal) Noorte neidude pidutsenmise aeg Puukoor jääb kinni Söök/Jook: Sõir Piimatooted Töö keelud: Heinakuhjade tegemise keeld JUULI (heinakuu) 2. juuli- heinamaarjapäev punamaarjapäev Kombed: ei olnud puhkepäev murakate korjamise aeg rannarahvas teeb tuld, et rohkem kalu saada vihtade tegemine Söök /Jook: leivaküpsetamine mesi 13. juuli- Mareta e. karusepäev Kombed: kesakünni aeg lehm andis vähem piima kala oli rammus hea leib kadusid parmud 25. juuli- jakobipäev Kombed:
nimetada. Arutame lahti siis need taimed ja vaatame kuidas vanad eestlased neid tarvitasid ja säilitasid. Alustame marjadest, pähklitest ja puumahladest. Korjati jõhvikaid, mida hoiti veega täidetud anumas. Siinkohal pean tunnistama, et kui lugesin selle kohta, siis meenub mul vanavanaema juures valge plekk kauss veega täidetud jõhvikad sees. Mustikaid korjati peamiselt ravi eesmärgil ning neid säilitati kuivatatult. Murakate säilitamise viis veidi üllatas mind. Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad
nimetada. Arutame lahti siis need taimed ja vaatame kuidas vanad eestlased neid tarvitasid ja säilitasid. Alustame marjadest, pähklitest ja puumahladest. Korjati jõhvikaid, mida hoiti veega täidetud anumas. Siinkohal pean tunnistama, et kui lugesin selle kohta, siis meenub mul vanavanaema juures valge plekk kauss veega täidetud jõhvikad sees. Mustikaid korjati peamiselt ravi eesmärgil ning neid säilitati kuivatatult. Murakate säilitamise viis veidi üllatas mind. Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad
Varasematel aegadel sõltus saamide toimetulek jahiloomade hulgast. Kütiti nii metsikuid põhjapõtru, kopraid, põtru, metsa- ja veelinde kui karusid, oravaid, jäneseid, saarmaid ja hülgeid. Metsikute põhjapõtrade kõrval oli kuni peaaegu täieliku hävitamiseni tähtsaimaks jahiloomaks kobras. Kindel koht saamide toidulaual oli kaladel, söödavatel taimedel ja marjadel ning suurematel lindudel ja linnumunadel. Eriti olulised olid lõhekalastus ja rabakanade püük, kuid ka murakate, mustikate, jõhvikate, pohlade ning sinikate korjamine. Metsamarju söödi ka põhjapõdrapiimaga segatuna, neid lisati suppidele ja putrudele. Murakaid keedeti talveks. Kevadel varuti suur hulk kasemahla, mida kasutati ka suppide ja putrude valmistamiseks. Kaladest tehti kalasuppi, kalu küpsetati vardas, kuivatati, soolati, hapendati ja külmutati. Kalarasva kasutati jahutoitude maitsestamiseks. Kalamarja keedeti ja soolati.
annaabi.ee 
