• Rekordisend oli 20 aasta vanune Levik • Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub vaid Iirimaal, Portugalis ja Põhja-Venemaal Fakte • Ilusaim loom Eestis • Rahvapäraseid nimetusi: kaber kabris • Maksimum kaal 60 kg, pikkus 150 cm • Kuulub seltsi sõralised • Sugukonda hirvlased • Alamsugukonda metskitslased Teisi hirvlasi Põder • Muntjak • Tukkhirv • Vesihirvel • Kabehirv • Aksishirv • Lakksambar • Tähnikhirv • Barasinga • Lüürahirv • Punahirv • Millu • Valgekoon-hirv • Pampahirv • Masama • Põder • Põhjapõder Kasutatud kirjandus • “Eesti elusloodus” • “Euroopa imetajad” • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”
sünnitusel. Pojad sünnivad pimedana ja kaaluvad ainult 1 kg, sõltuvalt liigist. Nad toituvad emapiimast esimesed 68 nädalat. Oma jahiretki alustavad nad u. 18 kuuselt. Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad, näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal. Toitumine Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad. Tiigril on niipalju jõudu, et suudab läbi hammustada isegi suure looma (pühvli) selgroo ning seejärel saagi mõnikord mitme kilomeetri kaugusele lohistada. Tiiger sööb umbes 30 kg, liha korraga. Suuremat saaklooma jahib ta keskmiselt kord nädalas.
Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad. 5 3.SIGIMINE Sigimine ei lange tiigritel kindlale aastaajale. Seal kus neid leidub vähe, liigub emase kannul vaid üks isane. Vastasel korral ilmuvad välja rivaalid, kelle vahel toimub lühike
Afganistanis on gepard välja surnud. Iraanis on säilinud vabas looduses 50...200 looma, kuid sealne alamliik sureb asurkonna väiksuse tõttu ilmselt välja hoolimata rangetest kaitsemeetmetest. Hinnanguliselt elab kogu maailmas 9000 12 000 gepardit. Tiiger Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda.Samuti on tiigrid raipesööjad.Tiigril on niipalju jõudu, et suudab läbi hammustada isegi suure looma (pühvli) selgroo ning seejärel saagi mõnikord mitme kilomeetri kaugusele lohistada.Tiiger sööb umbes 30 kg, liha korraga. Suuremat saaklooma jahib ta keskmiselt kord nädalas.Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik,
asuvas rahvuspargis ringi jooksma ja nende 210 liigikaaslast arvatakse olevat loomaaedades üle kogu maailma. Sumatra tiigril on kõigi alamliikide esindajate seas tumedaim kasukas. Tal on laiad, lähestikku asetsevad, tihti dubleeritud mustad triibud. Erinevalt amuuri tiigrist on triibud ka esijalgadel. Ta on väikseim kõigist alamliikidest. Isase tiigri pikkus on u. 2,4 m ja kaal 120 kg , emase pikkus ligikaudselt 2,2 m ja kaal 90 kg. Toiduks on põhiliselt metssead, hirved (sambar, muntjak, jt.). Tiigri isiklik territoorium ei ole täpselt teada, asustustihedus võib olla ligikaudselt 4-5 täiskasvanud tiigrit km², seda peamiselt madalmaa metsades. Kõrgendikel on asustustihedus väiksem, kuna seal napib saakloomi. Indoneesia : Ajalooline dokumentatsioon tiigrite kohta Sumatra saarel on üsna pealiskaudne. 1978. pakuti tiigrite arvuks u. 1000, aga sellest ajast saadik on Sumatral toimunud kiire põllumajanduslik areng, mille tagajärjel on tiigrite arvukus langenud. 1992
Nt XX/XY; ZZ/ZW; XX/X Sugukromosoomid on kõikides rakkudes! II 1. Homoloogilised kromosoomid - kromosoomide paar, millest 1 on saadud ühelt vanemalt ja teine teiselt ja milles tunnuseid määravate geenide järjestus on sama. Kromosoomistikuna mõistetakse liigiomast kromosoomide arvu rakkudes. Väikseim kromosoomide arv on 2 (naaskelsaba); suurim 1500 (troopilised sõnajalgtaimed). Imetajatel väikseim kromosoomide arv 7 (muntjak), suurim 106 (üks Lad-Am. pisinäriline). Äädikakärbsel 8, inimesel 46. Kromosoomistiku puhul on oluline kromosoomide kordsus. 1. Haploidsus - kõik kromosoomid on rakus ühes korduses, tähis n, see isel teatud keharakke nt lihtsamate hallitusseente ehk hallikute keharakud, sammaltaimede keharakud, ja bakterid. Haploidne kromosoomistik = genoom. Esineb ka sugurakkudes, mille puhul kasutatakse genoomi mõistet. 2
annaabi.ee 
