Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis. · Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1
Mis ei läinud läbi. Võitlus zirodiinide ja jakobiinide vahel oli kandunud Pariisist provintsidesse. Osutus, et Lõuna-Prantsusmaal olid zirodiinid kohaliku kodanluse ja ametnikkonna seas kindlas ülekaalus, aprilli lõpus võtsid zirodiinid koos föjaanidega võimu üle Marsailles's [mahr-sei]. Konvendi komisjon kihutati minema ining hakat jälitama jakobiine, Toulonis [tuu-loh] liitusid zirodiinid rojalistidega ja panid toime kontrrevolutsioonilise pöörde. Jakobiinlik munitsipaliteet aeti minema ja jakobiinide juhid vangistati. Zirodiinid olid ammu märganud, et nende kukutamiseks valmistatakse ette ülestõusu ning nende seas ei leidunud kedagi, kes otsustavail päevil oleks juhi ossa asunud. Võimatu oli revolutsiooni paigal hoida. Kõik lootused pandi sellele, et Konvendis olid zirodiinid enamuses ning seega oli võimatu neid konstitutsioonilisel teel kukutada. 2. Juunil algas ülestõus Pariisis. Esialgu üritati mõju
Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma-katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%, muud 4% 2 AJALUGU Kuuba avastati 1492
kandiaatide vahel, sest mõnigates ringkondades on valijatel 3 häält ning vahel rohkemgi vastavalt jaotatavatele kohtadele. Leedu- unitaarriik, jaotub maakondadeks, mis jagunevad munitsipaliteediks st rajoonideks ja linnadeks. Need veelgi madalamteks üksusteks asulateks, linnaosadeks. 2-tasandiline. Regionaal- maakonda juhib maavanem. Teostab järelvalvet. Maavalitusus on administartsioon. Omavalitsuslik- munitsipaliteet, nõukogu juhib valin teised isikud. Läti- unitaarriik, jaotub munitsipaliteedideks (vallad, linnad, ühendatud KOVüksused) ning rajoonideks ja linnadeks, millel on rajooni status. Linnad jaotuvad Riia linnaks ja 4 maaks: Kuramaa, Latgallia, Semgallia ja Lõuna-Liivimaast. 2-tasandiline Esinduskoguks on volikogu, valijad kantud elanike registrisse vähemalt 90 päeva enne .
Munitsipaliteedid jagunevad enam kui 500 madalaima taseme omavalitsusteks seninija, mis võivad hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa. Leedus on kahetasandiline omavalitsussüsteem. Konstitutsiooniline alus- Maakonda juhib meie mõistes maavanem (ing governor, Apskrities virsininko), maakond on avalik- õiguslik juriidiline isik ja riigi regionaalne tasand. Administratsioon on elualade kaupa struktureeritud maavalitsus. Maavanem teostab järelevalvet KOV-de üle. Munitsipaliteet on omavalitsuslik tasand. Nõukogu volitused on nüüd 4 aastat (varem 3). Nõukogu valib munitsipaliteedi täitevvõimu juhi (linnapea, rajoonivanem) ja teised olulisimad ametiisikud. Nõukogud nimetavad ka seninija vanema. 9. Läti Vabariik (kõnes: Läti) Pindala: 64 589 km² Rahvaarv: 2 306 600 (2005) Pealinn: Riia Riigivalitsemise vorm: parlamentaarne vabariik Riiklik korraldus: unitaarriik, Läti Vabariigi PS (Satversme) § 1 kohaselt koosneb neljast ajaloolisest maast:
annaabi.ee 
