Kõige levinumad on riisijahust aurutamise teel valmistatud lamedad nuudlid (kuaytiauw), mis võivad saata mis tahes köögivilja- ja lihatoite ning mida ka vokitakse eri lisanditega. Riisijahust tehakse nuudleid (khanom jiin), kuid neid keedetakse ja süüakse peamiselt eri karridega. Kolmas liik, kollakad nuudlid ba-mii on valmistatud nisujahust ja sisaldavad mõnikord ka muna. Ning lõpuks eurooplase jaoks kõige erilisemad, peaaegu läbipaistvad klaasnuudlid (wun-sen), mida valmistatakse mungoa tärklisest ning mida kasutatakse peamiselt suppides ja salatites. Karrid ja salatid Karri (kaeng) mõiste on Tais mõnevõrra erinev kui Indias, sest see võib tähistada mis tahes vedelikurohket toitu, olla nii supp kui ka kaste. Kõige tuntumad on siiski vürtsikad rohelised ja punased karrid, kus koostisained on uhmerdatud peeneks ja tihkeks massiks. Toiduvalmistamisel lisatakse sellele tavaliselt kookospiim ja seejärel muud meelepärased koostisained.
Küüslauk kg 0,006 22 0,005 0,006 0,005 57,91 0,37 Ingver kg 0,001 20 0,001 0,001 0,001 52,50 0,07 Hiinakapsas kg 0,114 30 0,080 0,114 0,080 20,75 2,37 Porgand kg 0,025 20 0,020 0,025 0,020 19,58 0,49 Mungoa idud kg 0,015 0 0,015 0,015 0,015 155,00 2,33 Riisinuudlid kg 0,020 0 0,020 0,020 0,020 96,33 1,93 Kanafilee kg 0,071 8 0,065 0,071 0,065 66,50 4,70 Hoisin kaste kg 0,003 0 0,003 0,003 0,003 188,60 0,57
kortsunud, kurrulised, kängunud, kitsenenud) lehtedega. Kaunad on kängunud (lamedaks litsutud või kaardus) ja neis on vähem ning väiksemad seemned. Kahjustatud seemned ei idane või neist arenevad nakatunud tõusmed. Välitingimustes viirus on elavatel taimedel ja levib nakatunud seemnetega. Tõrje: Külvata viirusvaba seemet viirusvabalt põllult. Tõrjuda umbrohud ja lehetäid. Korjata välja haigestunud taimed ja põletada. 4.5 Kollane mosaiik Seda haigust põhjustab mungoa kollane mosaiikviirus (MBYMV). See viirus kahjustab rohkem sojauba ja põhjustab põllul suurt kahju. Tunnused: Iseloomustavaks tunnuseks on silmatorkavad helekollased laigud lehtedel. Kollane piirkond on üle lehe laiali või on piiritletud ribadena piki leheroode. Sellel viirusel on lai vaheperemeestaimede hulk ja taimemahla ning seemnetega ei levi. MBYMV viiruse nakkuse levitajaks on valge kärbes. Kui nakkus on toimunud 75 päeva jooksul pärast külvi, siis on saagi vähenemine
valmistamiseks on jäme ja teraline. Lisaks võib tainasse panna muna (annab värvi ja maitse ning teeb pastatooted õrnaks ja õhuliseks), oliivõli (annab elastsuse ja läike). Värvi ja maitse andmiseksvõib lisada pastataignale spinatit või ürte (roheline), tomatit, paprikat, peeti või porgandit (punane), seepia ehk tindikala tinti (must) jne. Pastatainast võib valmistada ka pehme nisu (Aasia munanuudlid), täistera nisu-, rukki-, riisi-, tatrajahust ja mungoa tärklisest. Veega sõtkutud pastatainas peab jääma pehmeks ja vormitavaks massiks, mis keetmisel lihtsalt üheks klimbiks ei keeks ega kliisterduks. Pasta jaguneb: · kuivpasta - valmis pasta kuivatatakse niiskete õhuvooludega, liiga aegalsel kuivamisel hakkab pasta hallitama, liiga kiirel muutub rabedaks. · värske pasta ehk toorpasta - kuivatamata, keeb 3 min., paisub keetes 3 korda. Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini.
annaabi.ee 
