5.2.3 Pagari- ja kondiitritoodete klassifikatsioon, pagaritooted ja nende valmistamine (vt lisa D) 5.2.4 Erialane terminoloogia I, II eesti keeles, III inglise või saksa keeles (vt lisa E) 5.2.5 Toorainete sortiment, koostis, kvaliteet, toiteväärtus, kasutamisvõimalused, hoiunõuded, realiseerimisajad, säästlik kasutamine I algtase; II, III kesktase 1) teraviljad ja teraviljasaadused 2) piim ja piimatooted 3) kergitusained 4) vesi 5) munad ja munasaadused 6) suhkur, siirup, mesi 7) õlid ja teised rasvained 8) liha ja kala 9) linnased 10) jahuparendajad 11) puu- ja köögiviljad, marjad ja nende hoidised 12) lisaained (maitse-, aroom- ja värvained jms) 5.2.6 Nisu-, rukki- ja segujahust taignate valmistamine erinevatel meetoditel, sh 1) nisujahust pärmitaigen 2) nisujahust pärmi-lehttaigen ja lehttaigen 43) rukkijahust taigen 4) erinevatest jahusortidest ja lisanditega taignad, jms 5.2.7 Erinevate täidiste ja katete valmistamine 5.2
metsloomaliha väga vähesed kauplused. Kõige kättesaadavam on see jahimeestele ja nende tutvusringkonnale. Haruldus ja eksklusiivsus teevad ulukilihast hinnalise ja ka kalli toote. (Eesti Toit 2010) 12 3 LIHATOOTED 3.1 Vorstitooted Vorstid on tooted, mis on valmistatud hakklihast, pekist, vürtsidest ja abitoorainest. Põhitoorained on näiteks: liha, pekk, loomarasv, subproduktid ja veri. Abitoorained on näiteks: piimatooted, munasaadused, kartulitärklis, nisujahu, tangud, keedusool, vürtsid, suhkur, nitritid ja teised ained. Vorste ümbritseb kest. Vorstikestad jagunevad kaheks: Vorstikest loomade puhastatud ja töödeldud sooled on naturaalkestad. Need koosnevad looduslikest valkudest, põhiliselt kollageenist. Selline kest laseb hästi läbi suitsugaase ja veeauru. Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide
1. Toorjuust (mascarpone, riccotta) 2. Laagerdamata venitatud massiga juust (mozzarella) 3. Pehme juust ( camembert, brie) 4. Poolkõva juust (cheddar, gouda) 5. Kõva juust (emmental, parmesan) 6. Sinahallitusjuust (roquefort, danish blue) Juustu tüübid: 1. Parmesani tüüp 2. Emmenthali tüüp 3. Edami tüüp 4. Gouda tüüp 5. Tilsiteri tüüp 6. Cheddar tüüp 4. MUNAD JA MUNASAADUSED. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Munadest süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Süüakse ka pardi-, hane-, kalkuni-, vuti- ja jaanalinnumune. Munavalge sisaldab 10.1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B vitamiine.
maitseaineid. Linnulihatooted on kalkuni kintsusink, delikatess kalkunisink, suitsubroileri koib, broileri rulaad, suitsubroiler jt. tooted. Suitsulihatoodete säilivusajad olenevad töötlemisviisist ning on 5 ööpäevast (keedu-, praetud ja küpsetatud tooted) kuni 30 ööpäevani (toorsuitsutooted). 2.7. Vorstid Vorstide toorained on koduloomade, -lindude ja ulukiliha, seapekk, loomarasv, kondiliha, rupsid, toiduveri, piimasaadused, munasaadused, kartulitärklis, sojaproduktid, nisujahu, tangud, keedusool, maitseained, suhkur, nitritid, naatriumglutamaat, toidufosfaat, küüslauk, aroomi- ja värvained jt. Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja
annaabi.ee 
