Üleminekueas, mida kutsutakse ka klimakteeriumiks, esineb naistel sageli erinevaid kaebusi: näiteks kuumahood, öised higistamised, unehäired, meeleolu muutused ja tupekuivus. Mehe suguelundid - munandid, munandimanused, eesnääre, seemnepõiekesed, seemnejuhad, sugutisibulanäärmed, munandikott, suguti, sugutilukk. Munandid, -kott munandid toodavad seemnerakke ja testosterooni. Mehel on tavaliselt kaks munandit. Munandid paiknevad munandikotis. Seemnejuha munandist tuleb välja seemnejuha, mille eesmärgiks on sperma transportimine. Seemenpõieke paiknevad eesnäärme kohal. Ülesanne: toodavad nõret, mis vedeldab spermat. Suguti e. peenis väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine (kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha).
koosneb genitaalide vaatlemisest ja palpatsioonist. Munandikott Mõlemaid pooli uuritakse eraldi, ettevaatlikult nimetissõrme ja pöidla vahel palpeerides. Normaalsel juhul sisaldab munandikott kahte munandit. Seemneväät tundub palpeerimisel pehme, torukujulise elundina. Seemnejuha eristatakse kõvema, niitja kiuna seemneväädi sees. Tähelepanu koondatakse munandite suurusele, kujule ja võimalikele sõlmedele. Kui palpatsiooni käigus leitakse munandist normaalsetele struktuuridest erinev sõlm, hinnatakse selle suurust ja liikuvust ning tehakse kindlaks selle asukoht. Palpeerimisel on munandimanus alati veidi valulik, kuid tugev valu viitab põletikule. Üksikasjalik läbivaatlus lambi abil ehk transilluminatsioon on abiks vedelikku sisaldavate tsüstiliste moodustiste, vesimunandi ja seemnesonga esitamisel. Lambivalguse mitte kumamist sõlme kohal läbi munandikoti seostatakse kasvajaga
Tunica serosa - Spermid jõuavad läbida 5 m pikkuse munandimanusejuha umbes 10 päevaga - katab valkjaskesta ja moodustab lateraalpinnal munandimanusele üle minnes DUCTUS DEFERENS – SEEMNEJUHA süvendi – sinus epididymidis’e - seemnejuha saadavad munandist kuni süva kubemevõruni munandit Tunica albuginea – valkjaskest varustavad veresooned, lümfisooned, närvid jms - tihedast sidekoest - kõik koos moodustavad seemneväädi – funiculus spermaticus - pakseneb tagaserva (munandivärati) piirkonnas mediastinum testis’eks - kubemekanalist väljudes vabaneb seemnejuha oma saatjaskonnast
bulbouretaalnääre Homoloogilised lisasugunäärmed naisel- Munanditõsturilihase testiste temp. Hoidmine- Munandi ja munandimanuse ehitus-(ERALDI LEHEL) Spermatosoidi teekond kusitisse-Seemnevedelik moodustub munandites spermatosoididest ja lisasugunäärmetes tekkinud sekreetidest. Spermatosoidid liiguvad munandimanusesse, seal toimub seemnerakkude aeglane küpsemine ja neid ladustatakse sealt, kuni nad on viljastusvõimelised. Seemnevedelik väljub munandist mööda seemnejuha ning liigub mööda seda kuni väljub kusitist. Missugused hormoonid edendavad spermatogeneesi-testosteroon Munasarja üldine ehitus(ERALDI JOONIS) Munasarja foliikulis toodetavad hormoonid-androgeene ja granuloosarakkude tõttu muutuvad androgeenid östrogeenideks. Platsentahormoonid-östrogeen,progesteroon ja proteiinhormoonid. Nad suunavad raseduse säilimist ja organismi ettevalmistust sünnituseks. Östrogeen stimuleerib piimanäärmete teket,
Munandimanuses (epidiidium) toimuv järelküpsemine - munandimanuses teevad spermid läbi rea biokeemilisi ja morfoloogilisi muutuseid, mille käigus muutuvad liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed), omandavad võime ära tunda ja seonduda zona pellucida-ga ning läbida akrosomaalreaktsioon Sugudeedes aset leidev kapatsitatsioon (mis see endast kujutab) – Spermid, mis on võetud munandist või munandimanusest, ei ole viljas- tumisvõimelised. Viljastumisvõime saavad spermid alles emassugu- teede läbimisel asetleidva protsessiga, mida nimetatakse kapatsitatsiooniks. Ca+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid signaaliradu, plasmamembraan hüperpolariseerub. Mitmeid valke fosforüleeritakse. Spermide rakumembraanist eemaldatakse kolesterool ja glütserofosfolipiidid, mis aitab akrosomaalreaktsiooni käivitumisele ja ZP- le kinnitumisele kaasa