nagu naistel · Peenis peenis on nii eritamiseks kui ka sigimiseks. Suguühte ajal viiakse peenis tuppe ja toimub seemnepurse, tänu millele saab viljastumine aset leida. Korgaskehad täituvad verega ja nii tekib erektsioon ehk suguti jäigastumine. Seksuaalset viljakust ega mehelikkust peenise suurus ei näita. Pärlpaapulid. · Munandikott ehk skrootum on ainult üks, hoiab endas kahte munandit juhade ja munandimanustega. Munandikotil on munandikotiõmblus. · Spermatosoidid küpsenud seemnerakud, väljunud seemne Suguline areng · Sugulist arengut on nii poistel kui ka tüdrukutel traditsiooniliselt hinnatud Tanneri skaala järgi viiest arengustaadiumist. · Esimest staadiumi peetakse murdeeale eelnevaks etapiks, siin pole suguelundite areng veel alanud. · Teises staadiumis hakkab suurenema munandimaht, tekib kerge karvakasv kubemepiirkonnas.
Munandikott – munandite kaitsja ja termoregulaator Munand – Paariline elund, seemnerakkude valmistaja, kujult ovaalne. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - on seemnerakkude säilitamise, kogumis- ja lõpliku valmimise kohaks. Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega munandikotti.. Liikudes uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Sopistuvad vaginaalõõnde, Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas. Seemnejuha –ühendab kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum – ehk munandikott on naha väljasopistis.
sigimisviis.Nende järglaste arenemiseks on vaja isas- ja emassuguraku ühinemist ehk viljastumist.Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides.Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 16. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa
kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 26) Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest
sigimisviis.Nende järglaste arenemiseks on vaja isas- ja emassuguraku ühinemist ehk viljastumist.Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides.Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 17. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa
annaabi.ee 
