haarav ning huvitav. Laval oli kujutatud magamistuba, lastetuba, elutuba ning esikut. Ruumid olid moodustatud vaheseinu ja erinevat mööblit kasutades mis kokkuvõttes mõjus väga realistlikult. Tubade usteks olid valged, musta värvi lilledega kaardinad mis tõmmati olenevalt olukorrale ette. Elutoa seinad olid kaetud musta tapeediga, millel olid peal valged lilled. Keset tuba oli diivan, puidust laud, lahtikäiv tugitool vaip ning raamatu riiulid. Diivanipadjad olid sinised valgete mummudega, mis jäi kohe silma. Enamus lavast moodustas elutoa. Mainimata ei saa jätta ka suurt ümmargust akvaariumit, kus sees elas kuldkala. See asetses lava ees paremas nurgas. Tiba väiksemana oli kujutatud magamistuba. Sellest kõik ei paistnud välja publikuni. Oli vaid näha valgeid seinu, millele peegeldus punakat valgust ning mummuline, punase kupliga põranda lamp. Lastetoast aga paistsid ainult sinakat tooni seinad . Koridoris oli trepp mille kohal oli välisuks. Lava kujundus oli hästi
Ooperi tegi minu arust eriliseks see, et see oli nii fantaasiarohke, vaatemanguline, kaasaegne ja surrealistlik ja, et teises vaatuses puhuti seebimulle ja kui paar esinejat tulid saaliustest sisse, proZektorid langesid meie peale ja nad kusisid lauldes meilt vett, et paasta printsess Ninetta elu. Mulle meeldis selles ooperis see, et lauldi eesti keeles, mitte itaalia keeles. Esinejate kostuumide kirjeldused8 Leandro kandis lillat varvi ulikonda. Truffaldino kandis oranZi ja suurte valgete mummudega riietust, mis toi tegelases esile lustakust. Kokatar ehk kokk kandis mustasid lakkkingi, halle pitssukki, luhikest puhvis valge pollega musta ja kuldse mustriga seelikut, musta jakki, mille all oli valge pitsist kaharate varrukatega pluus, musta lipsu, musta vaikest kubarat ja punast varvi parukat, mis koik kokku mojus usna humoorikalt. Printsessid, kes olid apelsinide sees kandsid koik kauneid oranZe kleite, kuid Ninetta
sünonüüme (kõnnib, longib, sammub, astub). Oskab leida ka iseloomu, käitumist ja hinnangut tähistavaid sõnu (julge, rumal, huvitav). Laps mõistab, et mõnel sõnal võib olla mitu tähendust (nt koor, tee). Ta kasutab õigesti arv- ja järgsõnu (1-5) ning aega väljendavaid nimisõnu (hommik, päev, õhtu, öö). Selles vanuses moodustab laps vajadusel ise sõnu (Ema ostis mulle seeliku. See oli mummudega seelik. Nüüd ma ei leia seda… mummulist seelikut üles), eksides vahel siiski keelenormi vastu (triibukas, muldne). Laps hakkab mõistma ülekantud tähendusega sõnu (värske ajaleht, värske sai, tassi õrv, tooli jalg, seene kübar). 6-aastased 6-aastane laps kasutab vähem ase- ja määrsõnu, sest ta hakkab järjest enam arvestama kuulajat: lapse kõne on vähem situatiivne, st mõistetav kuulajale väljaspool konkreetset situatsiooni. Laps
Luuletus ,,Linnast ära" algab rongisõitu matkivate helijäljendustega. Keelekasutus on eakohane, kasutatakse lihtsaid sõnu, millest ka 5aastased aru saavad. Võõrsõnad peaaegu puuduvad. Vaid slängisõna ,,duubeldeck" vajab noorele lugejale selgitamist. Peale selle, et tegemist on inglise keelest tuletatud värdmoodustisega, on ta kasutuselt pea sama kadunud kui ,,transistor". Tore sõnatuletis on verb ,,põllemummulema"  nii juhtub katkiläinud kruusi mummudega, mis ema põlle sisse põllemummulema korjatakse (,,Kruusi lugu"). Arhailise varjundi on omandanud sõna ,,kompuuter" luuletuses ,,Kompuutri-issi", vaevalt et mõni laps enam arvutit sedasi nimetab. Noortepärasusele makstakse lõivu värdsõnadega ,,chill" ja ,,häng" luuletuses ,,Kooliaasta lõpulugu". Peamiste kõnekujunditena kasutakse antropomorfiseerimist ja personifikatsiooni, mille näited on toodud luulekogusid käsitlevates alapeatükkides.
annaabi.ee 
