0,5-1 m, aga istandikus - 1,5 m. Tähtis on juurekaela mitte liiga sügavale istutada, see peab jääma maapinna tasemele. Hooldus: suvel viiakse läbi kolm pealtväetamist: kevadel raputatakse ümber põõsa lämmastikväetist, peale õitsemist ja viljade korjamist antakse vedelat fosfor- ja kaalimväetist vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas. Noored võrsed udejaskarvased, hiljem kaetud näsadega. Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni
Varre eluiga kestab kaks lisada veel sõnnikut aastat Istutada võib kui ilmad Teisel aastal vars viljub on pikali soojad ja siis kuivab Multsitakse pärast, et Annab kergesti umbrohtu tõrjuda juurevõsu Sõstrad Mitme aastane põõsas Vajab päikest, kasvab Viljakad liivsavi ja Paljundatakse Kui kasvatada kuivadel
istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Vaasa 2003). Istutusjärgne hooldus Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist. Istutusauk peaks olema suurusega 0,5*0,5 meetrit, kuhu pannakse segu liivast, kõdusõnnikust ja mättamullast, lisatakse ka 20-30 grammi kompleksväetisi. Peale istutamist kastetakse rikkalikult ning multsitakse. Järgmise aasta varakevadel tuleks külvata juba lumele 100-150 grammi täisväetist, mis koos lumesulaveega imbub pinnasesse (Seemnemaailm). Talvine hooldus Kasvukoha valimisel peaks vaatama, et koht oleks päikesepaisteline ja külmade põhjatuulte eest varjatud (Laansoo 2010). Põhjatuulte eest varjatud koht on soovitatav, kuna kuigi öeldakse, et varjane veigela on külmakindlam, kui kaunis veigela, ei ole siiski külmumisoht välistatud.
6-8 g/m2-le, redisel 20-30 g/m2, salatil ja pastinaagil 5-9 g/m2, tillil 40-70 g/m2, spinatil 60-80 g/m2, sibulaseemnel 10-15 g/m2, petersellil 10-12 g/m2. Enne külvi aetakse sisse vagu sügavusega 4-7 sm, seeme külvatakse 1,5-2,5 sm sügavusele. Porgandi ja pastinaagi seemnetele soovitatakse juurde lisada salati või redise seemneid, et varakevadel mulla töötlemisel ei vigastataks taimeridu kuna need kultuurid tärkavad hiljem kui salat ja redis. Mullapind multsitakse turbaga et ära hoida mullakooriku teket ja kaetakse kattematerjaliga. KUI VARAKEVADEL KÜLVID KATTA KILEGA VÕIB SAADA ÜLIVARAST SAAKI. Selle juures nagu ka kevadise külvi korral on tähtis kõrge agrotehnika - kobestamine, väetamine ja võitlus umbrohuga. Porgandi seemned tärkavad aeglaselt, mida pikem protsess, seda kiiremini kasvavad kinni umbrohust. Nii et harvendada on väga raske. Raskendab veel harvendamist see asjaolu, et erakordselt väikesed seemnete tõusmed paiknevad
Hooldus isekülvil või levimisel Esimesel kasvuaastal annavad tuhkurenelad vaid 1 võrse. Juurestik koosneb vaid ühest juurest, millest lähtub paar kõrvalharu. 2-3 kuud peale tõusmete ilmumist või ka järgmisel aastal on soovitav taimed pikeerida. Seda on parem teha pilves ilmaga või õhtul. Seemikud võetakse üles, juuri lühendatakse see stimulerib hargnemist ja siis istutatakse peenrasse. Pikeeritud taimi kastetakse, kobestatakse, multsitakse. Esimesel aastal kasvavad seemikud 5-10cm pikkuseks. Teisest aastast kasv kiireneb. Enelate juurestik asub pinnapealselt, seda peab kobestamisel 11 arvestama, et mitte vigastada juuri. Teisel kasvuaastal algab põõsa ja juurestiku hargnemine. Tavaliselt 3-4 aastaselt algab ka õitsemine. Siis on soovitav enelaid sagedamini kasta, kuna veepuudus muudab õisikute värvi, ka võivad õied
istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Vaasa 2003). Istutusjärgne hooldus Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist. Istutusauk peaks olema suurusega 0,5*0,5 meetrit, kuhu pannakse segu liivast, kõdusõnnikust ja mättamullast, lisatakse ka 20-30 grammi kompleksväetisi. Peale istutamist kastetakse rikkalikult ning multsitakse. Järgmise aasta varakevadel tuleks külvata juba lumele 100-150 grammi täisväetist, mis koos lumesulaveega imbub pinnasesse (Seemnemaailm). Talvine hooldus Kasvukoha valimisel peaks vaatama, et koht oleks päikesepaisteline ja külmade põhjatuulte eest varjatud (Laansoo 2010). Põhjatuulte eest varjatud koht on soovitatav, kuna kuigi öeldakse, et varjane veigela on külmakindlam, kui kaunis veigela, ei ole siiski külmumisoht välistatud.
annaabi.ee 
