ühtepidi kimpu ja etiketitakse. · Pistoksi istutatakse üldjuhul kevadel. · Ületalve hoitakse pistoksi kas spetsiaalses hoiuruumis liivas (temp 0 ºC) või avamaal madalates kaevikutes, lume all. 27.04.2016 Marje Kask 78 Pistokstega paljundamine 5 · Pistoksad istutatakse enamuses kaldu, et oks jääks võimalikul palju õhurikkasse ja sooja mulda. · Kasvupinnasest välja jäetakse vaid üks pung. · Pärast istutamist katta peenrad multsiga. · Vajadusel peenraid kasta. · Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, hea struktuuriga, et muld oleks võimalikult soe ja piisavalt õhurikas. 27.04.2016 Marje Kask 79 Pistoksa istutamine 27.04.2016 Marje Kask 80 Pistokste istutamine 27.04.2016 Marje Kask 81 Pistoksast lihtsalt 27.04.2016 Marje Kask 82 Istutatud pistokste multsimine 27.04
annab Avamaale võib ka istutada kibeda maitse istikud Ei talu varjulist kasvukohta Peenar võiks olla kaetud Kui taim õitseb, las õitseb, multsiga (kile, freesturvas) siis seemned pudenevad ja järgmine aasta hakkavad kasvama ise Aedtill Sarikaline Tahan mulda mis hoiab Viljakas muld Paljundatase seemnega Umbrohutõrje Koristatakse ku taimed on
Kui auk on niisket turvast tihedalt täis , on paras taimed sisse istutada. Istutama peaks põõsa 3-5 cm sügavamale, kui ta kassetis või potis oli.Kasseti või potitaimi võib istutada millal tahes( maa võiks ikka sula olla) ainult juulist sügise poole ei tohi enam lämmastikku sisaldavaid väetisi anda. Väetistena on julge kasutada rodo ja mustikaväetisi vastavalt õpetusele- see tuleb küll kallim kätte, aga on riskivaba.. Teisel sügisel tuleb istutusauk multsiga katta-5-10 cm männikoore puru, turvast, okaspuu vana saepuru... magustoitudes Märkused soovitatav kasvatada päikesele ja tuultele avatud maa-alal, siis on kahjureid vähem lehtede violetne värvus on tingitud rakumahlas olevatest värvainetest, mis kaitseb lehti taimehaiguste ja -kahjurite eest. väga nõudlik kasvutingimuste suhtes eriti suure toiteväärtusega üheaastane aedsalatit meenutav köögivili talub lühiajaliselt kuni -8 kraadi, seepärast on
välja, samuti Kesk- ja Põhja-Ameerikas. Kasvatamine. Enamasti piisab majapidamisse 1-2 taimest, oleks otstarbekas need kevadel osta. Muidugi võib punet ka ise seemnest kasvatada, külvid tehakse varakevadel ruumis ja taimed istutatakse hiljem aeda. Olemasolevaid eksemplare on võimalik ka jagada. Ärge istutage taimi liiga tihedalt, vahed peaksid olema vähemalt 20*25cm. Külmadel talvedel kaetakse taimed igaks juhuks okste või multsiga. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkalikult uusi võsusid kasvatada. Talvekatet ei vaja. Paljundamine punet võib seemnest kasvatada, külvid tehakse varakevadel ruumis ja taimed istutatakse hiljem aeda. Olemasolevaid eksemplare on võimalik ka jagada. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Saagi kogumine kogutakse taime õitsvat ladvaosa või lõigatakse varred 5-10 cm kõrguselt. Viimasel juhul saab koguda kaks saaki
sügavuselt, sõltuvalt paakumisest võib seda kevad-suvel teha 3-4 korda. Mida vanem on puu, seda kaugemale ulatub juurestik ja seda suuremat pinda tuleb harida. Septembri lõpul või oktoobri alguses on soovitava võraalune riba harida nii sügavalt kui võimalik, väikseim vigastusoht on aiahargiga harimisel. Kobestamise võib asendada ka multsimisega, kasutades selleks sõnnikut, komposti, turbapuru, adrut ja teisi taimejäätmeid. Multsiga kaetakse võraalused võraalune pind j a jäetakse kaetuks kogu suveks, sügisel kaevatakse see orgaanilise väetisena mulda (Mägi, Niiberg, 1999). Olulisimad toitained, mida ploomipuud vajavad on N, P, K ja Ca, lisaks sellele on vajalikud mikroelemendid. Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke toitaineid, aga sellest ei pruugi piisata. Sel juhul viiakse alates 2.-4. kasvuaastast mulda N-P-K väetist. Mida vähem orgaanilist väetist kasutatakse seda enam tuleb kasutada
annaabi.ee 
