Eno Raud (1928-1996) Eesti lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus 15. veebruaril 1928 . Raud tuli kirjandusse 1930ndate lõpul esinedes varjunime Eno Sammalhabe all ajakirjas ''Laste Rõõm'' Eno Raud on kirjutanud sellised tuntud lasteraamatud nagu ,,Roostevaba mõõk '' (1957) ,,Sipsik'' (1962) ,,Peep ja sõnad'' (1967) ,,Väike autoraamat'' (1974) ,,Naksitrallid'' ( mitmed raamatud 1972- 1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud muudesse keeltesse ning Raud ise on tõlkinud mitmeid teoseid eesti keelde . Raud on kirjutanud ka mitmeid luuletusi ja ka ümber töödelnud rahvaluule teoseid , seal hulgas näiteks ,, Kaval-Ants ja Vanapagan'' , ,,Kalevipoeg'' , ,,Kilplased'' ja paljud teised . 1974 aastal kanti kirjanik Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja . Eno Raud oli abielus tuntud lastekirjaniku Aino Pervikuga ning neil oli kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud
hinge, arustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. ANDERSENI SAAVUTUSED * Hans Christian Anderseni auks tehtud kuju Kopenhaagenis. * Tema loomingut on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, ainult piibel on tõlgitud enamatesse. * Eesti keelde on Anderseni muinasjutte tõlgitud aastast 1886 ja tõlkijaks oli Lydia Koidula. * Anderseni looming on olnud aluseks filmidele, ballettidele, multifilmidele, skulptuuridele. * Tema muinasjutte on kirjutatud 125 keelde, ning neis inspireerituna on loodud neist näidendeid,ballette ja filme. KUULSAMAD KUNSTMUINASJUTUD "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" 1836. "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" "Tuleraud" TÄHTSAD SÜNDMUSED * 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval,on rahvusvaheline lasteraamatute päev.
Rollins ja John Coltrane, on ta sellele soliidsele baasile uusi helimaju ehitanud ning liikunud ühes rütmis muutuva maailmaga. Pine viimased plaadid on Back in the Day (2000), Devotion (2003) ja Resistance (2005). Viimases ühendab ta aafrika, kariibi, jazzi, souli ja india muusika elemendid. Pine'i lemmikud on noored muusikud ja noored kuulajad. Nende toomine jazzi juurde on talle sama oluline kui interpeeditöö. Ta on kirjutanud muusikat multifilmidele, originaalselt tutvustab noortele jazzi animafilm JazzDazz, mille tegelasteks on paljud jazziajaloo kuulsused. Courtney Pine'l on BBC-s oma raadiosaade Jazz Crusaders jazziajaloost ja tänapäevast, ta annab workshop'e mitte ainult Inglismaal, vaid ka Aasias ja Aafrikas. Courtney Pine'i instrumentaariumis on saksofonid, klarnet, flööt ja klahvpillid. Berkelee kolledzi lõpetanud jazzmuusikute seltskonnas alustas ta
Filmiarvustajad on arvanud ka, et filmi ja raamatu mõjukusel on eelkõige teene sellel, et need põhinevad reaalsel kogemusel ja tundel. 18 Lisaks on film eriti relevantne ka tänapäeva keerulises majanduslikus olukorras. Hollywoodi klassikaline ajastu andis mõista, kuidas filmitööstus suudab kiiresti areneda ning kohaneda samal ajal ka valitsenud oludega ühiskonnas. Kõik viitas sellele, et kino on üks edukamaid meelelahutust pakkuvamaid vorme. Lisaks Disney multifilmidele ning Chaplini komöödiatele pakkusid 40-ndad juba süngemaid rahvuslikke teemasid filmides nagu John Fordi „Vihakobarad“. Kahtlemata ei kutsuta tollast filmiajastust niisama klassikaliseks, vaid seepärast, kuna see hõlmas endas glamuuri ja staare ning korda, kus domineeris tugev stuudiosüsteem, mis jälgis kindlaid ideoloogilisi ja kõlbelisi norme. 15 http://en.wikipedia.org/wiki/The_Grapes_of_Wrath_(film): The Grapes of Wrath (film). Viimati muudetud 22.aprill, 2010. 16
Ta on töötanud ka tõlkijana. Ehin on tõlkinud inglise, vene, soome, saksa, prantsuse ja türgi keelest. Tõlkides püüab ta tabada ka teksti hingemaastikku ning eemalduda sõna-sõnalt tõlkimisest. Nüüd on Ehin juba 31 aastat kutseline kirjanik ning ta on kogu aeg tööd vihtunud: kirjanikepaari Andres Ehini, Ly Seppeli kahasse tõlgitud "1001 öö" lugudest sai terve kuuldemängude sari. Ta on kirjutanud stsenaariume multifilmidele, tellimusluuletusi ajalehtedele ja hiljaaegu näidendi "Rapla Brüsseliks". 3 Andres Ehin ei ole mitmekülgne mitte üksnes zanrite, vaid ka ainete osas. Alustanud proosaloomingut kultuurilooliste müstifikatsioonidega, avaldas ta põneva "Rummu Jüri mälestused" (1996) ja juba päriselt kultuuriloolise "Seljatas sada meest" (1998). Praegu on kirjanikul käsil põnevusromaan Vietnami sõja aegadest
emotsioone ja käitumismustreid vaadeldes teisi nende sotsiaalses keskkonnas. Seetõttu võib indiviid imiteerida oma lähiümbruskonna inimesi või hoopis meediategelasi. Teooria toetuseks on läbi viidud ka hulgaliselt eksperimente, mis näitavad, et inimesed jäljendavad telekast nähtud vägivaldset käitumist ja seda eriti juhul kui nähtud vägivald on olnud tasustatud. Ometigi on see fakt väga tavaline ja ootuspärane kõiksugustele superkangelaste multifilmidele, kus omavahel sõdivad ja kaklevad head ja pahad tegelased. Pahad saavad surma, head võidavad. Isik ei pööra tähelepanu sellele, et head tapsid pahad ära ja tapmine on halb. Nad lihtsalt võitsid, mis tähendab, et tema jaoks saab selline vägivaldne käitumine aina enam normaalseks ja teinekord isegi ainuvõimalikuks. Teine teooria, millel saab tugineda on informatsiooni töötluse teooria, mis püüab seletada meedia pikaajalist mõju indiviidile
annaabi.ee 
