Niitkristallid saadakse keemilise reaktsiooni teel aurustatava materjali ja ümbritseva gaasilise keskkonna vahel, kus lenduvad komponendid suunatakse sadestus- ja kristallisatsioonitsooni. 8. Kas rasksulavate ühendite niitkristalle saamisel auru-gaasifaasist sadestamisel aurustatakse kogu rasksulav ühend? Põhjendage vastust! *** 9. Selgitage safiiri (Al2O3) niitkristalli saamist. Saadakse Al oksüdeerimisel niiskes vesinikus 10. Mida kujutab endast mulliit ja kuidas seda saadakse? Al oksüdeeritakse Ränioksiididiga 11. Kuidas sõltub niitkristalli tugevus temperatuurist? Üle 400-500 C väheneb niitkristalli tugevus järsult 12. Kuidas mõjutab niitkristalli läbimõõt tema tugevuspomadusi? Suur tugevus on minimaalsel läbimõõdul 1..3m ja toatemperatuuril 13. Millised niitkristallid sobivad tööks kõrgetemperatuursetes rakendustes: kas metalsed või keraamilised? Miks?
Kuumutusreziim on eriti tähtis, kuna sellest sõltuvad detaili lõplikud omadused. Tihti kaetakse keraamilised detailid glasuuriga, mis kaitseb detaili määrdumise eest ja annab ka suurema tugevuse. Glasuuriga katmiseks kantakse detaili pinnale enne kuumutamist klaasi lähtematerjalid, mis kuumutamisel moodustavad klaasikihi. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 4.1 Materjalide magnetilised omadused Välist magnetvälja iseloomustatakse magnetvälja tugevusega H, mis silindrilise pooli korral väljendub valemiga H = NI/1 , A/m kus N pooli keerdude arv; I voolutugevus; l pooli pikkus. Materjalis tekkivat magnetvälja iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B, mis on võrdeline välise magnetvälja tugevusega B = H, T (tesla)
Keemiliselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on muskoviit ja flogopiit. Muskoviit on läbipaistev ja üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100kV/mm) ja kuumakindlus (600 kraadi) (risti kihtidega vilk). Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja keraamilisi materjale: isolatsiooniportselan, mille põhikomponent on mulliit, mis saadakse kaoliini ja korundi kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused. Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise, siis osa valgusest peegeldub, osa neeldub, osa läheb läbi tahke materjali. I0 = Ip + In + Il , I0 – pealelangeva valguse intensiivsus, Ip – peegeldunud valguse intensiivsus, neeldunud valguse intensiivsus, läbinud valguse intensiivsus. Läbipaistvad materjalid lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi.
Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 16. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga : Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest võib peegelduda keskkondade piirpinnalt, osa neelduda (absorbeeruda) selles ja osa läbida selle tahke materjali.
Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga : Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest võib peegelduda keskkondade piirpinnalt, osa neelduda (absorbeeruda) selles ja osa läbida selle tahke materjali.
kasutamist piiratakse järsult. Kige paremini vastab sellistele tingimustele komposiitmaterjal, mis koosneb metalsest alusmetallist ja mittemetalsetest lisanditest. Metalne komponent annab materjalile tugevuse ja mittemetalne komponent tstab hrdetegurit ning väldib sööbimist. Esimesed sellised PFM loodi 40 aastat tagasi. Kaasaja metalsed PFM koosnevad: - alus- e. phimetallist (Fe, Cu jt), - hrdetegurit tstvaist lisandeist (SiO2, SiC, Al2O3, B4C, TiC, mulliit, sitall jt), - sööbimist takistavaist lisandeist ( grafiit, Sn, Pb, MoS2, BaSO4 jt). Alusmetallina kasutatakse rauda vi vaske ja nende sulameid (joon. ). Fe alusel PFM kasutatakse rasketes töötingimustes kuival hrdumisel. Cu alusel PFM kasutatakse kergetes tingimustes töötamiseks või töötamisel õlis. Tugevuse ja kulumiskndluse tstmiseks legeeritakse alusmetalli mitmesuguste lisandidega. Valides legeerivate lisandite koguse ja varieerides jahutamise kiirusega
- muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit . Mulliit saadakse kaoliini ja korundi () kooskuumutamisel. 25. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused. Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest võib läbida selle tahke materjali, osa neelduda (absorbeeruda) selles ja osa peegelduda keskkondade piirpinnalt. Seega võime kirjutada: kus pealelangeva valguse intensiivsus; läbinud valguse intensiivsus;
- flogopiit K2O · 6MgO · Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 OC). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest võib peegelduda keskkondade piirpinnalt, osa neelduda (absorbeeruda) selles ja osa läbida selle tahke materjali. Seega võime kirjutada: I0 = Ip + In + Il
kujul. Kiudarmatuuril on nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Eeliseks on suurem tugevus ja võimalus luua tugevaid komposiitmaterjale. Puuduseks aga on see, et kiudarmatuur võib kanda ainult teljesuunalist koormust. Ristsuunas kiudarmatuur tugevust ei suurenda, vaid võib isegi nõrgendada. Kiudarmatuurina kasutatakse a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt.); b) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, Mo, teras); c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. Maatriks Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab
Eeliseks on suurem tugevus ja võimalus luua maksimaalse tugevusega komposiitmaterjale. Puuduseks on aga see, et kiudarmatuur võib kanda ainult teljesuunalist koormust. Ristisuunas kiudarmatuur tugevust ei tõsta, vaid võib isegi komposiitmaterjale nõrgestada. Kiudarmatuurina kasutatakse: 1) niitkristalle e. Fibrille, mida iseloomustab maksimaalne tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt) 2) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, Mo, teras) 3) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. b)Komposiitmaterjalide liigitus maatriksi järgi Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududega) võtab vastu koormuse
Ristsuunas kiudarma- tuur tugevust ei suurenda, vaid võib isegi nõrgen- b) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed dada. Kiudarmatuurina kasutatakse füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea Mo, teras); tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt.); kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. - 46 - Maatriks Komposiitmaterjalid
annaabi.ee 
