Labürintelund on väljaspool ning lubab neil elada hapnikuvaestes vetes. Mõned liigid suudavad niisketel öödel rinnauimede najal ringi liikuda, otsides uusi veekogusid. Mõned tuntuimad ronikalalased on kindlasti guraamid: Kääbus-niitkala e. kääbusguraami (Colisa lalia) Levik: India Pikkus: 5 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 22-28°C; pH 6,5-7,5 Ujumistasand: keskmine ja ülemine Paljunemine: ehitab mullidest pesa Märkused: haigestuvad üsna kergesti, vee kvaliteet ja kaaslaste valik ülimalt oluline. Värvus: varieerub helesinisest kuni rohekas-oranzide triipudeni. Siiami tapluskala (Betta splendens) - Levik: Tai, Kambodza Pikkus: 7 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 24-29°C; pH 6,0-8,0 Ujumistasand: keskmine ja ülemine Paljunemine: ehitab mullidest pesa Märkused: Väga agressiivsed, sigimise ajal tuleks rünnakute vähendamiseks ühe isase kohta kaks emast võtta
sorti klaasi jäätmeid klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad suured hapnikumullid haaravad endaga kaasa ka süsihappegaasi mulle ja klaasimass selitub. Klaas on ka väga energiamahukas materjal: klaasi keetmisel on klaasisegu maksimaalne temperatuur 1400-1500 kraadi. Madalama temperatuuriga ei ole võimalik kuidagi toime tulla, sest klaasisegu peab peale selitumise ka oma koostiselt ühtlustuma, vastasel korral ei saa kvaliteetst
klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad suured hapnikumullid haaravad endaga kaasa ka süsihappegaasi mulle ja klaasimass selitub. Ranged nõuded lähteainete luhtusele, kuigi lähteained ise on suhteliselt odavad, ei ole ainuke asjaolu, mis klaasi hinda tõstab. Klaas on ka väga energiamahukas materjal: klaasi keetmisel on klaasisegu maksimaalne temperatuur 1400-1500 kraadi.
küsimusega kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?!(Davies1997) Esimest kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi kaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud! 13. Milliseid probleeme võib tekkida narratiividega? Probleeme narratiividega: 1)Carrolliteooria on liiga paljulubav! Kunstnikud produtseerivad tohutult lugusid sellest, kuidas nad dekonstrueerivad kunstiajalugu jms ent kuidas eristame tõeliseid suvalistest mullidest? (Lamarque2004) 2)Kuidas otsustada teineteist välistavate narratiivide vahel? (Stecker1996) 3)Kuidas toimida "vägivaldsete" narratiivide puhul? "Kuule ,ma vaatan et sa oled siin kunsti teinud, sest ma seostan seda kunstitraditsiooniga!" 14. Miks polevat narrativism filosoofiline teooria? Kuna narrativism keskendub kunsti defineerimise asemel kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas see on tõsiseltvõetav filosoofiline teooria. 1)See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus
annaabi.ee 
