kui saagi koristamisel. ) Bioenergia tootmiseks sobivad kõige paremini taimed, mille kuivainetoodang põllupinna ühiku kohta on võimalikult suur ning taimed peaksid olema küllaldaselt tugeva varrega, vältimaks lamandumist sademete poolt. Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasvatamisesest saadav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Liigi valikul tuleks eelistada mitme- aastaseid kultuuride kasvatamist põllumajanduslikust kasutusest väljas olevatel aladel. Mitme- aastastel energiakultuuridel on kõrgem biomassi toodang, parem energiabilanss ja väiksem keskkonnamõju. Rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks on minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. Energiaheina eelistatumad kultuurid on päide-roog, roog-aruhein, ja ida-kitsehernes. Aga
Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapara erinevates maaviIjelusviisides 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus Et teadlikult planeerida peab teadma kui palju üks taim toodab ja eemaldab mullast toitelemente. Peame teadma liikuvaid toitaineid. Väetustarbe määramisega tegeleb agrokeemia teenistus. · Põldkatsed annavad kõige täpsema pildi. Looduslikes tingimustes. Puuduseks, et konkreetse kultuuri kohta kehtib konkreetsetes mullatingimustes kus see katse läbi on viidud. Väga töömahukas. Kontrollitakse laboratoorsel teel määratud toitainesisalduse piirväärtused. Mida rohkem katse korduseid seda usaldusväärsem. · Vegetasioonkatsed viiakse läbi väikestes katsetes. 1 nõu asendab 1 katselappi. Väike kogus mulda, seega ühtlasem. Spetsiaalsetes ruumides. Tingimusi kerge reguleerida. · Tootmiskatsed kontrollitakse antud soovitusi. Osa põllust jäetakse väetamata.
26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapara erinevates maaviIjelusviisides 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus Et teadlikult planeerida peab teadma kui palju üks taim toodab ja eemaldab mullast toitelemente. Peame teadma liikuvaid toitaineid. Väetustarbe määramisega tegeleb agrokeemia teenistus. · Põldkatsed annavad kõige täpsema pildi. Looduslikes tingimustes. Puuduseks, et konkreetse kultuuri kohta kehtib konkreetsetes mullatingimustes kus see katse läbi on viidud. Väga töömahukas. Kontrollitakse laboratoorsel teel määratud toitainesisalduse piirväärtused. Mida rohkem katse korduseid seda usaldusväärsem. · Vegetasioonkatsed viiakse läbi väikestes katsetes. 1 nõu asendab 1 katselappi. Väike kogus mulda, seega ühtlasem. Spetsiaalsetes ruumides. Tingimusi kerge reguleerida. · Tootmiskatsed kontrollitakse antud soovitusi. Osa põllust jäetakse väetamata. Teistel
· Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik ) · Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa · Reovete muda · Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Energiakultuurid on need kultuurid, mille peamine kasutuseesmärk on transportkütuste, soojuse- ja/või elektrienergia tootmine. Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasutatav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Samas tuleks arvestada kultuuride valikul nende võimalikku mõju keskkonnale: võimalikud riskitegurid siinjuures on mõju looduslikule genofondile ja maastikumuutused. Kuna energiakultuurid nagu kõik teisedki põllukultuurid on maksimaalselt saagikad piisava vee ning toitainete kättesaadavuse korral, tuleks mullaviljakuse stabiilsuse tagamiseks teavitada kasvatajaid kultuuridele sobivatest väetise- ning kastmisnormidest. Energiakultuuride väetamisel on erinevalt toidu- ning
Siinjuures kehtib enamasti reegel, et efektiivsemad tehnoloogiad nõuavad oluliselt suuremat investeeringut tootmise rajamise faasis. Seetõttu on eriti oluline pikaajaliste tegevusplaanide arendamine ning seeläbi tootjatele kindlusetunde loomine. [4] 8 Energiakultuuride ressurss Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasutatav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Samas tuleks arvestada kultuuride valikul nende võimalikku mõju keskkonnale: võimalikud riskitegurid siinjuures on mõju looduslikule genofondile ja maastikumuutused. [4] Konkreetse energiakultuuri valik sõltub nii sobilikkusest kasvukohale kui ka soovitavast kasutusotstarbest. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik energiat nii soojuseks, elektriks kui transpordiks toota igasugusest biomassist, mõjutab erinevus saadava produkti omahinnas oluliselt kultuuri valikut
tegelikult võib juurestiku ulatus ületada võra läbimõõtu mitu korda. Juurestiku suuruse määrab mulla viljakus ja niiskusrežiim ning juurestiku levimise ulatus on ka liigiomane tunnus. Sügavale mulda tungiv juurestik on koduamisetest puuliikidest harilikul tammel, pärnal, vahtral, jalakal ja männil, pindmine juurestik agaharilikul kuusel ja haaval, aru- ja sookasel. Puittaimede juurtel on täita mitu funktsiooni. Kuna puittaimed kasvavad erinevates mullatingimustes, on neil sõltuvalt liigist ka erinevad juurestikutüübid. Puid, mis kasvavad kuivadel toitainetevaestel muldadel, iseloomustab hästiarenenud sammasjuurestik – peajuur tungib sügavale, et varustada taime sügavamalt saadava vee ja mineraalainetega. Peajuurest lähtuvad tugevad külgjuured, mille abil puu ankurdab end kindlalt mulda. Enamik puittaimi elab sümbioosis seentega, moodustades mükoriisa e seenjuure (vt lähemalt ptk 7.9.4).
Taimekooslused jagatakse kahte suurde taimkonda: maismaa- ja veetaimkond. Maismaataimkonda kuuluvad: metsa rohumaade raba kaljude paljandite Veetaimkonda kuuluvad: meretaimkond mageveetaimkond Metsatüpoloogia areng Eestis: Eesti kliima- ja mullatingimustes on kliimakskoosluseks (see, milleks peaks arenema, kui keegi vahele ei segaks) boreo-nemoraalsed okasmetsad, milles domineerib harilik kuusk koos arukase, hariliku haava ja hariliku männiga. Metsad võtavad enda alla üle 47% Eesti territooriumist (1999 aasta andmed). Kõige rohkem on mustika (15,1%), angervaksa (12,2%) ja jänesekapsa kasvukohatüüpe. Kõige rohkem on metsa Pärnumaal, Harjumaal ja Ida -
annaabi.ee 
