tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. 8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes, künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks. Tihenenud muld Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised. Seega toimub taimede mürgistumine, millega on seletatav üsna lühiaegsegi liigniiskuse kahjulikkus.Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt mainitud protsess kulgeb. mitte tallata mulda liigselt.
tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. 8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes, künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks. Tihenenud muld Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised. Seega toimub taimede mürgistumine, millega on seletatav üsna lühiaegsegi liigniiskuse kahjulikkus.Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt mainitud protsess kulgeb. mitte tallata mulda liigselt.
Keskpäevane kuumus aitab kaasa ka välja kistud umbrohutaimede hävinemisele. Väiksem õhuniiskus kiirendab välja kistud taimedel kuivamist. Kui kultuurtaimed on niiskuse puudusest stress, ei tohi äestada. Kõikidele taimedele peetakse ohtlikeks hooldusharimisi öökülmade ajal. Peale öökülmasid tuleb 23 päeva oodata. - tõrje edukus sõltub mullaseisundist. Ühtlane eelnev mullaharimissügavus tagab ühtlase mullatiheduse ja külvisügavuse. Teraviljadel peaks jääma terade alune kiht külvieelselt kobestamata, sest see loob teraviljade juurdumiseks ,,kindlama" pinnase. Nii öelda ,,õhku" rippuma jäänud seemned idanevad ebaühtlaselt ja on kergemini välja rebitavad. Kõige tundlikum on selles osas oder. Vedrupiidega äkked on tööriistad, mis on universaalsed ja sobivad peaaegu kõikidele muldadele ja kultuuridele. Äkke töö annab soovitava tulemuse ainult kuiva ilma ja parasniiske mulla puhul
Liigtihendamine - vähendab õhusust ja veeläbilaskvust 16. Mulla lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus. Dm- absoluutkuiva mulla mass looduslikus ehituses Tasakaaluline tihedus - igale mullale iseloomulik Dm, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema. Kobestusjärgne Dm on seda madalam, mida kõrgem on huumuse sisaldus ja mida kõrgem on üle 1 mm läbimõõduga mullaaagregaatide ja füüsikalise savi sisaldus. 17. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega. Mulla kõvadus ei ole otseselt seoses Dmga, vaid sõltub mulla vee- ja saviosakeste sisaldusest. Kui Dm suureneb 20% võrra, siis kõvadus 400%. Ühikuks: 1 kg/cm2 või 1 MPa. Optimaalne kõvadus on 0,5-0.8 MPa, vegetatsiooni perioodi alguses, aga keskel: 2,0-2,5MPa. Kõvadus mõjutab ka mulla elustikku, aga 3MPa ei mõjuta vihmausside käikude moodustamist. 18. Mulla tihenemine. Künnikihi tihenemine, künnikihialune tihes. Tekke põhjused, likvideerimise võimalused.
annaabi.ee 
