vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega. Mulla tähtsus: 1. muld on tootmisvara põllumajanduses 2. elukohaks paljudele organismidele 3. tänu viljakusele saavad kasvada taimed 4. taimel on võimalik mulda kinnituda 5. tekivad setted. 6. muld on nagu filter põhjavee jaoks. Mulla tekketegurid: 1. kliima 2. aeg 3. lähtekivimid 4. taimed 5. inimene 6. reljeef Lähtekivim: 1. alus mullatekkele 2. vee läbilaskvus 3. mineraalne ja keemiline koostis 4. happelisus ja aluselisus Aeg: eesti muldade vanus u. 10 000 a. Kliima. 1. temperatuuride mõju 2. soojenemine 3. sademed 4. taimejäänuste kõdunemine Elustik: 1. mikroorganismid 2. mulla õhutajad/segajad 3. taimed Reljeef: 1. nõlvade kallak erosioon 2. lõuna- ja põhjanõlvade soojenemine 3. niiskus Inimese mõju mullale: 1.+ kultuuristab ja harib 2.+ väetab 3.+ kuivendab 4. harimine nõlvadel 5.-harimine raskete masinatega 6
iseloomustus ja Mulla Mulla Peamised Iseloomulikud kultuuride mõju veereziim paksus horisondid mullaprotsessid viljelemiseks mullatekkele. Madal temperatuur, Väga Gleistumine, Ei ole Tundravöönd Liigniiskus Gleihorisont (G) vähe sademeid, õhuke turvastumine viljakad liigniiskus Sademed Kuni
temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest, lähtekivimitest, huumusest. Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. Kliimamõju mullatekkele tundras, stepis, leht-ja okasmetsas: kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. Okasmetsades tekib muldade
tõsiseks probleemiks? Keemilise murenemise ehk porsumise pärast, sest selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning piisavalt sademeid. 6. Millest koosneb muld? ??Muld koosneb õhust, veest, toitainetest, lähtekivim, huumus?? 7. Mille poolest eristub muld murenemiskoorikust? Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. 8. Kus võib Eestis näha alles tekkivaid muldi? PõhjaEestis. 9. Võrrelge kliima mõju mullatekkele tundras ja stepis. Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. 10. Millised on mullatekke erinevused lehtpuu ja okasmetsas?
Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakaste ja allapoole liikuvat huumusosakaste kogunemine. C lähtekivim, mis pärandab mullale omadused. D aluskivim. Asub lähtekivimi all. On varasema geoloogilise ajastu kivim. Mõju mullale kaudne. E väljauhtehorisont, heleda värvusega. Toiteelemendid ja saviosakesed on välja uhutud. G gleihorisont, sinakas hall. AT toorhuumus, tüüpiline gleimuldadele. T turvas Aurumise ja sademete vahekorra mõju mullatekkele. Mullad on tihedalt seotud kliima ja taimkattega, mis paiknevad Maal tsonaalselt (vööndiliselt). Ka mullad paiknevad Maal tsonaalselt (enamasti). 1) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurumist.Sademete vesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, toimub leostumine ja lahustuvate toitainete kadu. Mullaviljakus langeb. 2) Tasakaalustatud aurumine on võrdne sademetega. Toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange
savistumisega leidub ka mõnes parasvööndi mullas. 8.4. Erinevad mullatüübid Loodusvöö Kliima Mulla Muldade Peamised Iseloomuliku Sobivus nd iseloomustus ja veereziim paksus horisondid d kultuuride (kliimavöö mõju mullaprotses viljelemiseks de) mullatekkele sid Tundra- Pikk külm talv, Liigniisked, õhukesed AT-BG-Cd Gleistumine Veg.periood liiga vöönd lühi-kese jaheda igikelts (igikelts) Turvastumine lühike (lähispolaar suvega (t°<10°C) takistab (solifluktsioon,
Ka mahajäetud põllul või lageraiega hävitatud metsas toimuvaid järjestikuseid taimestiku muutuseid vaadeldakse sekundaarse suktsessioonina. Muutuste põhjused Koosluse muutumist põhjustavad tegurid võivad olla kahesugused: kooslusesisesed e. autogeensed või pärit väljastpoolt kooslust e. allogeensed. Autogeensed tegurid oleks näiteks mullateke, mis seisneb huumuse tekkes, turba kogunemises, kodukihi tekkimises, mulla reaktsiooni muutumises jne. Lisaks mullatekkele sõltuvad olemasolevast taimestikust ka maapinna varjutamine, konkurents liikide vahel, seemnepanga moodustumine jt. Allogeenseteks teguriteks võivad olla kliima muutused, katastroofid, mulla mineraalosa teke (settimine, erosioon, leetumine), loomade mõju (tolmlendamine, herbivoorlus, tallamine) ja patogeenid. Allogeenseteks teguriteks võib lugeda ka inimtegevuse mõju, mis on viimasel mõnel aastatuhandel olnud aina olulisem kooslusi kujundav tegur. Siia kuuluvad sellised
lähtekivimist mulla kujunemise protsess. Mullateket mõjutavad kliima, lähtekivimi koostis ja omadused, pinnamood, veerežiim ning inimtegevus. Esmane mullateke algab organismide asumisega kivimeile (murendeile), seejärel kivimi mineraalosa ja orgaaniliste ainete vahelised reaktsioonid järjest hoogustuvad. Kui orgaanilise aine süntees ja muundumine kulgevad jõudsalt, siis kiirenevad ka kivimitemurenemine ja mullateke ning taimkatte ja mulla vaheline bioloogiline aine- ja energiaringe. Mullatekkele on kõikjal kogu maakeral iseloomulik huumuseakumulatsioon (kamardumine) – see bioloogiline protsess on iseloo- mulik ühtsele mullatekkele. Põhilisi mullatekkeprotsesse on veel ka leetumine, leostumine, lessiveerumine ja soostumine. Mullaprotsessid põhjustavad muldade globaalse ja kohaliku mitmekesisuse. 165. Mulla viljakust määravad tegurid. Mulla viljakus on mulla võime varustada taimi ja mikroorganisme nende kasvuks ja arenguks
annaabi.ee 
