seeneniitistik levib suuremale alale kui tavaliselt. Joonis 4. Mükoriisa 4.2. Samblik Teine seentega vastastikku kasulikku kooselu vorm on seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahel moodustuv samblik ( joon. 5 ). Samblikke uurivat teadusharu nimetatakse lihheno- loogiaks. Samblikud jagatakse nende vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Samblikel on oluline roll mullatekkel ja mulla varustamisel lämmastikuga ning lisaks sellele on ta ka paljudele loomadele toiduks. ( Hein: 2000) Joonis 5. Samblik 8 KOKKUVÕTE Referaadis ,,Seened" püüdsin anda ülevaate seente elu ja ehituse kohta. Seened on looduses väga vajalikud
Pidev gleistumine tekitab mulda sinaka või roheka horisondi (G), ajutise või perioodilise gleistumise korral tekivad mullahorisontidesse sinakad ja rohekad plekid, laigud ja sooned. · Sooldumine on lahustuvate soolade (Na2CO3, Na2SO4, NaCl, MgSO4, CaSO4, CaCl2, MgCl2) ning neeldunud Na+ kogunemine mulda. Sooldumine esineb kõrbe-, poolkõrbe- kuivstepi- ja stepivööndis, kus aurumine ületab sademete hulga, aga ka mujal, kus kivimid sisaldavad murenemisel ja mullatekkel vabanevaid soolasid või mullaprotsesse mõjutab soolane merevesi. Sooldumise laad oleneb sooldunud kihi sügavusest, soolade hulgast ja koostisest. Väär inimtegevus põhjustab sekundaarset sooldumist. · Ferralisatsioon on mullatekkeprotsess, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Protsess esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis. Nii tekkinud mullad kollased, punased, punakaspruunid,
lähtekivimis. o Kõiki muldi iseloomustavad lähtekivimist värvuse, koostise, omaduste ja paljude muude tunnuste järgi eristuvad geneetilised horisondid, mille järjestus ja kombinatsioonid pole ühesugused. o Kõikidele muldadele on omane kvantitatiivselt kogusaagi või juurdekasvu kaudu mõõdetav produktsioonivõime ning kvalitatiivse tunnusena väljenduv viljakus. 1.3 Miks pole mullad ühesugused? Orgaanilis mineraalsed vastasmõjud mullatekkel» erinevused orgaanilises põhjustajas ja mineraalses osises. o Lähtekivimite geneetiline päritolu on erinev (tardkivim, settekivim) o Lähtekivimi mineraalne, keemiline ja granulomeetriline koostis erinev o Kihitine lasuvus, veehoidevõime ja läbilaskvus, õhustatus, soojenemine ja jahtumine erinev o Pealis ja süvakihtide ehitus mõjutavad mullateket o Geofüüsikalised tegurid (kliima, veereziim, huumusainet erinev koostis) jne. 1
Kui sademeid on palju, uhutakse mulla pindmistest kihtidest välja palju toitaineid, mis jäävad alumistesse kihtidesse, kui aurumine on suur kuid põhjavesi kättesaadav (läbi kapillaartõusu), ladestuvad põhjavees lahustunud soolad mulda. Mõnedes kliimavöötmetes esinevad mõlemad protsessid, vihmaperioodil uhutakse mineraalaineid allapoole ja kuivaperioodil tõusevad nad jälle ülespoole. Ka temperatuur mängib mullatekkel suurt rolli. Niisketes ja soojades tingimustes on lagundamine väga kiire ja mulla orgaanilise aine sisaldus on madal, jahedamates tingimustes orgaaniline aine sageli laguneb mitmeid aastaid ja võib kuhjuda. Näiteks on troopiliste vihmametsade mulla orgaanikasisaldus väga madal, tundrate turbamuldades ja boreaalsetes okasmetsades aga suur. Suure osa mulla omadustest määrab ära muidugi tema lähtekivim. Lisaks eelpool kirjeldatud veerežiimile on lähtekivim ka uheks
annaabi.ee 
