III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv. Dominantliik- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Ökoloogilised globaalprobleemid Ülerahvastumine: toidupuudus, õhu-, vee- ja mullasaaste, linnastumine Kõige suurem rahvaarvu kasv on Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias.
veepuudus ● Kuritegevus Keskkonnaprobleemid ● Õhusaaste ● Õhusaaste ● Veesaaste ● Veesaaste ● Prügisaaste ● Prügisaaste ● Linnahaljas ● Mullasaaste tuse säilimine ● Kaos ● Müratase jäätmemajanduses suureneb ● Jäätmete ladestamise probleem 5.Miks tekkisid linnastud? Näited Euroopa linnastutest.
lahustega vale konsentratsioonis või koguses. Avalduvad lehepõletuse , lehtede enneaegse varisemise ning mitmesuguste laikude, täppide tekkimise näol. 5.ebasoodne valgus- valguse puudus , valguse liig 6.Mehaanilised vigastused- pinnalised vigastused ( soodustavad bakterite ja seente sissetungimist taimekudedesse ) , ilmastikunähtused ( rahe , torm, vihm ) , valed harimisvõtted , hooldustööd 7.Kiirgused, õhu- ja mullasaaste- liigne päikesekiirgus ja radioaktiivne kiirgus võivad põhjustada häireid rakkude jagunemisel ja taime arengus. Õhu ja mullasaste eest on ohustatud mägised piirkonnad ( happevihmad ) 5.Nimetada neli suuremat biootiliste tegurite rühma mis tekitavad taimehaiguseid, tuua näiteid kuidas neid haigusi omavahel eristada. 1. HMK. KOTTSEENED *Seeneniidistik suurema osa elutsüklist haploidne *Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism ( mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine)
Tolm, põlemisjäägid 8.Aerosoolid Mõju: Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale. Õhkkeskkonna seisundi halvenemine. Nafta jões. MULDADE DEGRADATSIOON Põhjus: Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega keemiline degradatsioon Olmega olmedegradatsioon Masinatega masindegradatsioon Tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega ehitusdegradatsioon Mullasaaste allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid 1. Teede ja majade ehitamine jm) 2. Jäätmed (prügimäed) 2. Väetised 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja 3. Muldade sooldumine veest Mõju: Mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel.
Kivisüsi (odav energiallikas, aga kahjulik KK-le; kivisüsi põletamisel eraldub suurel hulgal kasvuhoonegaase: nt CO2, NOx, tahked osakesed: tuhk, tahm). Põlevkivi (Põletamisel eraldub õhku suures koguses CO2, SO2 ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. P õlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Turvas. Miinused: Ressurside hulga kiire kahanemine, piiratud väljakaevamiskoht, KK saaste (sh õhusaaste, veesaaste, mullasaaste), kasvuhoonegaaside tootmine. 7. Milliste kultuuride tootmiseks kulutatakse tänapäeval keskmiselt rohkem energiat kui toodanguna tagasi saadakse? Aga milliste kultuuride puhul saadakse rohkem energiat tagasi kui kulutati? Juurvili/puuvili/liha/kala saadakse toiduna tagasi vähem energiat, kui kulutatakse. Kulutatud energia tuleb fossiilsete kütuste arvelt. Suurenev toiduvajadus survestab kasutama rohkem fossiilsete kütuste energiat.
annaabi.ee 
