html Võetavate mullaproovide arv Sõltub maa suurusest, kultuuridest ja mullastikust. Tavaliselt võetakse 1 keskmine proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha Keskmine proov Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15...25 üksikproovist. Proovi võtmise sügavus Suurem osa rohttaimede juurtest asuvad künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Proovi võtmise aeg Kui ilmastik ja taimede kasvufaas seda võimaldab, võib proove võtta varakevadest hilissügiseni. Soosituim on vahetult saagikoristus- järgne aeg. Tavaproove ei võeta: • Kohtadest, kus hoiti sõnnikut, komposti, lupja, mineraalväetisi jm • Tuleasemelt • Heki kohtadest • Kraavide, veekogude ja teede vahetust lähedusest
Iga toitaine jaoks spetsiifilised keemilised lahused on ideaalsed, kuid mitme elemendi ekstraheerimislahused on populaarsed, kuna see suurendab labori efektiivsust. Mitme elemendi ekstraheerimislahused kasutavad kemikaalide segu, mis hõlmab erinevate pinnase ja toitainete kompromisse. Samuti võib mulla keemiline lahuse suhe ning raputamise aeg ja jõud mõjutada pinnasest eraldunud toitaine kogust. Mõned laborid kaotavad ekstraheerimiseks mullaproovi, samal ajal kui teised kaaluvad proovi. Seda tuleks kaaluda tulemuste tõlgendamisel või eri laborites analüüsitud proovide väärtuste võrdlemisel. Mõned ekstraheerimisel kasutatud filterpaberid sisaldavad analüüsitavate elementide olulisi koguseid, nii et neid tuleks enne proovi filtreerimist pesta. Toitainete kvantitatiivne määramine: keemilise analüüsi protseduuride valik hõlmab laboris kasutatavate tegurite (nt seadme ja selle töö maksumus, ühe või mitme analüüsi) ja
Mulla keemiline analüüs Töö iseloomustus: (proov 21) Sügisel võeti Rannu vallas asuvatelt põlluldudelt mullaproovid. Põld oli jagatud 5 hektarilisteks juppideks ning igal maaalal tehti umbes 35 torget, millest kokku kujunes üks proov. Mullaproovid koguti kokku ning pand õhurikkasse ja sooja ruumi kuivama. Edasi, kui proovid olid kuivanud alustati korese ja peenese sisalduse välja arvutamisega. Selleks kaaluti kõigepealt muld koos karbiga ning hiljem mullaproovi karp tühjalt. Edasis valati kogu proov uhmri kaussi ning proov uhmerdati peeneteks osadeks. Uhmerdatud proov valati läbi 2mm sõelte – selle tagajärjel eraldus kores ja peenes üksteisest. WRB järgi moodustavad korese üle 2 mm läbimõõduga osakesed. Järgmisena kaaluti karp uhmerdatult ning arvutati mitu protsenti oli korest ja peenest. Edasise etapina määrati samast proovist mulla pH, lõimis ja huumusesisaldus. Mulla
) erinevat taimekaitsevahendi jääki. Põllumuldade seire ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamine. Ainus kohustuslik maaelu arengu meede kõigile EL-i liikmesmaadele. Toetuse saamise tingimuseks on üldiste keskkonnanõuete täitmine ei tohi väga palju väetisi kasutada, teatud külvikorras tuleb kasvatada teatud kultuure (n.liblikõielisi) jne. Erinevad uuringud: Viljakuse uuring ca 2000 mullaproovi üle Eesti (keskmised proovid), kogutakse 5 aastat hiljem samast kohast, et järgida, kuidas on 5 aasta jooksul mul on muutunud vastavate meetmete rakendamisel paremaks või halvemaks (3 erinevat tootmistüüpi - näiteks 1 neist on mahetootmine jne); Dünaamika uuring; Marsruudi uuring; Erosiooni-deflatsiooniuuring olulisim, annab infot vee- ja tuuleärakande kohta (deflatsioon on tuuleärakanne)
mullaprofiili lõhkumist; · võtta regulaarselt mullaproove, et saada pilti mulla seisundist ja toitainesisaldusest, mis on aluseks tasakaalustatud väetamisele ning vajadusel muldade lupjamisele. Hea põllumajandustava vältimatu tingimus on mullaseisundi hindamine ja mulla seisundile vastav tegutsemine. Muldade seisundi jälgimise oluline meetod on mullaproovide võtmine ning nende tulemuste analüüs. Mullaproovi võtmise käigus saab: · hinnata huumushorisondi tüsedust ja selle varieerumist; · selgitada mullaerimite vaheldumist põllul; · hinnata mulla võimalikku tihenemist, selle iseloomu ja paiknemist. Laboratoorne analüüs võimaldab lisaks eelnevale: · selgitada mulla sobivust erinevate kultuuride kasvatamiseks, edukalt on võimalik kasutada vaid piisava toitainetesisaldusega mulda; · selgitada mullareaktsioon ja sellest lähtuvalt enamsobivad kultuurid ning lupjamise vajadus;
annaabi.ee 
