horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus: Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = % ; Pü = [(De-Dm)/De]·100. Mulla üldine poorsus jaguneb: kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama ning mittekapillaarsed poorid. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1. Eripinnaindeks - [IE ] = m²·m-2. Lõimise ja eripinna vaheline seos: liiv < 15; sl 15...30; ls1 30...45; ls2 45...60; ls3 60...75; s > 75 , 1 % huumust = 2,70 m2/g (1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1).
Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. / Tahkete osakeste vaheldumist tühimikega nimetat. Lasuvuseks. / [Dm] = g·cm3 Mulla üldine poorsus - mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = % Mulla füüsikalis-mehhanilised omadused Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest . Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m².
lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Valem on : Dm=1,63-0,068x Mulla üldine poorsus jaguneb: 1 kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2 mittekapillaarsed poorid Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. Valem on: Pü = [(De- Dm)/De]·100 Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloididesisaldusest. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 keskmised suurused lähtuvalt lõimisest liiv - <15 saviliib - 15-30 kerge liivsavi - 30-45 keskmine liivsavi - 45-60 raske liivsavi - 60-75 savi - >75
Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. 28. Mulla poorsus. Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult.Mulla üldine poorsus jaguneb: kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama ja mittekapillaarsed poorid 29. Mulla eripind. 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes 30. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest
Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. Mulla üldine poorsus jaguneb: 1. kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2. mittekapillaarsed poorid Mulla füüsikalismehhaanilised omadused Mulla plastilisus mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: 1. mulla lõimisest 2. neeldunud katioonide koostisest 3. huumuse sisaldusest 4. niiskusest
Huumushorisondis 0,8- 1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. [Dm] = g·cm3 Dm = [(100-Pü)/100)]·De Mulla üldine poorsus Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = % Pü = [(De-Dm)/De]·100 Mulla üldine poorsus jaguneb: 1. kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2. mittekapillaarsed poorid Mulla füüsikalismehhaanilised omadused Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest neeldunud katioonide koostisest huumuse sisaldusest niiskusest Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele
annaabi.ee 
