ebaühtlaselt, on seda lihtne reguleerida liiga tugevasti kasvanud okste tagasilõikamise teel. Hoolduslõikus Järgmine kord lõigatakse põõsast tavaliselt mõne aasta pärast kui väheneb õitsemine, oksad kuivavad või raske lumi on taime kuju muutnud. Selleks selleks lõigatakse põõsast välja kuivanud, sobimatud ja nõrgad oksad, lisaks mõned kõige vanematest okstest. Paraja tihedusega põõsas on paremini valgustatud ja see soodustab õitsemist. Oksad lõigatakse tavaliselt mullapinnani, vahel ka allpool oleva tugeva külgoksa või pungani, hoidudes vigastamast allesjäävate okste koort. Koos sellega kärbitakse üksikud liiga pikaks kasvanud oksi. Paljudel põõsastel eemaldatakse äraõitsenud õisikud või kärbitakse pärast õitsemist võrseid kolmandiku võrra. Noorenduslõikus Ilupõõsaste vananedes lakkab nende õitsemine ja viljakandmine. Põõsad jäävad altpoolt lagedaks, arenevad ebaühtlaselt ja muutuvad rääbakaks. Siis on vajalik noorenduslõikus. See
Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja
Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja
Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja
annaabi.ee 
