sõidutee kaudu. Nõlvakute ja pinnase muutused: Nõlvakuid esineb vähe. Väike nõlv on aia taga lääne poolses küljes. Keset aeda kasvuhoone ja lillepeenra vahel on väike kallak. Üldiselt on maa-ala suhteliselt tasane. Erosiooni oht puudub. Drenaaž: Kevadel koguneb sulamisvesi värava juurde ja maja ette. Teistel aastaaegadel liigniisked alad puuduvad, pigem on alad kuivad. Vee liikumise suund on värava suunas. Mullaolud: Põhja-Eestis on valdavalt hallikad ja karbonaatsed mullad. Pinnas on kivine ja see tekitab mulla kuivuse, sest kivimid ei suuda vett endas kinni pidada. Muld on natuke liivane, aga savine mitte. Taimestik: Taimestiku on palju ja see on väga erinev. Aia idapoolses küljes on enamasti viljapuud ja marjapõõsad ning muud söömiseks kasvatatavad taimed. Aia keskel on palju lillepeenraid, kus sügisel, suvel ja kevadel õitsevad väga erinevat sorti lilled
kui väikesed. Kettaridade (sektsioonide)vahekaugus on 60...130 cm, mistõttu masina kogupikkus on sellele vastavalt väiksem või suurem.Väiksema pikkusega randaali töösügavus on ühtlasem. Ketaste vannased on raamiga ühendatud kas kummipuhvrite või vedrude vahendusel, Firma Dalbo randaalil on leevendina kasutatud hüdroakut. Vaadeldavad tüürandaalid ei ole siiski üheotstarbelised nagu tüükultivaatorid.randaali tööd piiravad niisked mullaolud ning taimejuurte ja (tüü) põhu rohkus. Oluline on rullrandaali mass, mispuhul suuremal töökiirusel (10-15km/h) töötavad kettad"puhtamalt"ja rullid tihendavad hästi mulda. Koos rullidega on randaali erimass 500 kg töölaiuse ühe meeti kohta. Käppkultivaatorid: Käppkultivaatori järele haagitud rull peab toimima masina tugirullikuna, tihendama ja peenestama mulda ning seejuures mitte ummistuma.
järelkasvu uue metsapõlve loomiseks. Lageraie korral tekib tavaliselt kuuse vaheldus haava, kase või halli lepaga ning alles lehtpuude hilisema turbe all suudab kuusk uueneda või tuleb kasutada kultiveerimist. Pinnalähedase juurestiku tõttu on kuusk põuakartlik ning tuule- ja tormihell. Hästi õhustatud struktuursetes muldades tungivad juured aga sügavamale ning puu muutub tormikindlamaks. Juured moodustavad puu kogumassist 2025 %, kuid kui mullaolud on ebasoodsad, võib juurte osakaal suureneda isegi 40 %. Tüve osakaal on siis vastavalt jälle väiksem. Hariliku kuuse puit on valkjas, harvem kollaka varjundiga, nõrgalt läikiv ja kerge ning pehme. Puidu tihedus (450...470 kg/m3) sõltub puu kasvukohast ning on tõve erinevates kõrgustes erinev. Samas on hariliku kuuse puit tänu oma suhtelisele okslikkusele halvemini töödeldav kui näiteks männipuit. Aastarõngad on hästi nähtavad, sest hilis- ehk sügispuit erineb vara- ehk
Üks kasvukohatüüpe on kultuur- ja ruderaaltaimkond. See omakorda klassiftseeritakse viieks tüübirühmaks: kultuurrohumaade, põldude, parkide ja aedade, õuede, teeservade ja prahipaikade ning karjääride tüübirühmaks. Kultuurrohumaad on suhteliselt vähemuutuvad, valdavalt mitmeaastaste heintaimedega kattunud alad (kõlvikud), mille taimkatte liigilise koosseisu ja liikide ohtrussuhete kujunemisel on kõige määravam rohumaa majandamise viis. Mullaolud ja veerežiim ei ole esmatähtsad, sest looduslikku keskkonda muudetakseväetamise ning kuivendamisega; algsed loodusolud üksnes kiirendavad või aeglustavad kultuurrohumaa väljakujunemist. Seetõttu võivad erinevatel muldadel olla sama tüüpi kultuurrohumaad, väetiste hulka ja kõlvikute kasutamise viisi muutes võib aga sama tüüpi mullal kujundada ka erinevaid rohumaakooslusi. Kasutusviisi põhjal liigitatakse kultuurrohumaid üldiselt
annaabi.ee 
