küllastumine - Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. lessiveerumine - Ibe, peen ning keskmine tolm paigut alumistesse kihtidesse ilma keemiliste muutusteta. Eelting: Peab olema savi, mida ümberpaigutada. Peab olema laskuva vee liikumine.lähtekiv või mullamassis peab olame võimalik filtratsioon. A-Ea-Bt-C ; A-Bmt-C leetumine Eeltingimused: 1. Agressivne ja ägeda reaktiivina timiv org. aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida. 2. Vaesed lähtekivimid 3. Filtratsioon 4. Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf gleistumine Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g. näivleetumine Eeldused: 1
sekundaarsed mineraalid (ibe, peen ja keskmine tolm). Kivid, kruus ja liiv ei suuda taimedele vajalikus koguses vett kinni hoida ja säilitada. Ibe ja tolm hoiavad vett kinni, kuid on oma tiheda lasuvuse tõttu halvasti õhustatud. Taimedele soodsate toitumistingimuste, veega varustatuse ja hea õhutuse tagamiseks on vajalik liiva, tolmu ja ibe optimaalne vahekord. Mullaerimeid eristatakse alla 0,01-mm läbimõõduga osakeste (füüsikalise savi) sisaldumise põhjal mullamassis. Kultuurtaimede jaoks on parimad kerged ja keskmised liivsavid. Mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt (üle 85%) huumusest, mis on tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ühenditest sünteesiprotsesside tagajärjel. Huumuse hulk mullas varieerub mõnest protsendist 20 protsendini ja väheneb sügavamates mullakihtides. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku, 3-8% lämmastikku, mille varud asuvadki huumuses, mis on seega taimedele lämmastikuallikaks. Huumuse põhimassi
Savistumine e. siallitisatsioon Ferraliidistumise tagajärjed: Mulla või mõne selle horisondi saviosakestega rikastumine võrrelduna lähtekivimiga: Keemilised muutused, aga savistumine ei säili: karbonaatidest ja alustest vaesunud, Fe ja Al 1. jämedate osakeste peenenemine murenemise jm. protsesside tulemusel mullamassis 2. 2. org. Jäänuste mineralisats. Vabanenud lihthapendite omavahelisel reaktsioonil ja Moodustunud horisont on akumulatiivne raua suhtes Bf, parasvöötmes Baf (Bw) ümberkristalliseerumisel Veemahutavus suureneb, vee läbilaskvus ei pruugi suureneda Savistumiseks on vaja: Meil seoses savistumise ja ülavete kogunemisega 1
orgaanilise aine uus vorm huumus. Huumuse kogunemisel ja reageerimisel lähtekivimiga moodustubki maakoore pindmine osa muld. Huumuse mõjutustes kivimitesse avaldub põhiline maakoore pindmise osa muutuses. Maakoort moodustavate kivimite pindmine osa on mulla lähtematerjaliks, elus ja surnud orgaaniline aine, sealhulgas huumus, aga mulla moodustamise käivitajaks ehk liikumapanevaks jõuks. Lähte ehk emakivimist pärinev mineraalosa on mullamassis suures ülekaalus. Mulda kivimitest eristavaks osaks on tema orgaaniline osa, üksnes mullale iseloomulik orgaaniline aine ja eeskätt huumus. Muld on iseseisev moodustis, mis tekib kivimile vaid orgaanilise aine (huumuse) olemasolul ja toimel. Muld ulatub sügavuseni, kus toimivad huumusained ning levivad taimejuured ja orgaanilised jäänuseid muutvad organismid. Üksikute juurte olemasolu lähtekivimis viitab mullatekke võimalikkusele, selle algusele
annaabi.ee 
