58. Gleistumine. -Liigniiske ja hapnikuvaene protsess 59. Turvastumine.- protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. 60. Kamardumine. – huumuse teke ja kogunemine 61. Leostumine. – vees lahustavate soolade ja karbonaatide eemaldamine mullast 62. Küllastumine. – mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavee arvelt 63. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. 64. Rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid (WRB, ST). 65. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. 66. Eesti mullastiku valdkonnad. 67. Muldade kasutussobivus. … hinnang nende kasutusalaste spetsiifiliste joonte järgi. Kasutussobivuse määravad- *mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele nõuetel * Muldade harimiskindlus * Muldade haritavus( kerge /raske mulda liigutada) 68. Muldade harimiskindlus.
IV Mullatekkest mõjutamata horisondid C - lähtekivim; C2 (C2); C'; C'' - mitmekihiline D - aluspõhja kivim V Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) gleistumistunnustega, g gleistunud, G gleihorisont, (g); g; G ülaveeline, (g); g; G põhjaveeline VI Liithorisondid AC; AB; EB; EaB (ElB); BC; BCg jne. E(B) - kui tunnust on alla 20% Muld tuleb määrata vastava süsteemi määrajaid kasutades. Tähtsaimad rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid on: 1. WRB (World Reference Base for Soil Resources) FAO,1974; 1988; ISRIC, 1994; 2. FAO-UNESCO (FAO-UNESCO Soil Map of the World) 1974; 1988; 3. USDA Soil Taxonomy (United States Department of Agriculture Classification Soil Taxonomy) 1993; 4. RSC, 1997 (Venemaa muldade klassifikatsioon). WRB süstemaatika Algus 1980, rahvusvahelisel tasemel mullateaduse viimase aja saavutusi arvestav mullaressursside klassifitseerimise süsteem. Baseerub suures osas varasematel FAO- UNESCO ja USDA
59. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. mullatüüp- ühte tüüpi mudasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund mulla alltüüp- iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessid mullaliik- eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi mullaerim-mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi 60. Rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid (WRB, ST). muldade klassifikatsioonisüsteemid-looduslik lähenemine, tehniline lähenemine kohalikud/rahvuslikud ja rahvusvahelised WRB ( World referenve base for soil resources) ja ST (usa põllumajandusministeeriumi Soil Taxonomy) muldade klassifitseerimise süsteem 61. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik.
ei saa muldasid klassifitseerida ainult ühe tunnuse ega teguri alusel.On mitmeid mooduseid, kuidas muldi klassifitseerida; enamasti tehakse vahet looduslikul ja tehnilisele lähenemisviisile. Looduslikul klassifitseerimisel rühmitakse muldi mõne loomuomase tunnuse, talitluse või geneesi põhjal. Tehnilisel klassifitseerimisel rühmitatakse muldi mõne omaduse või funktsiooni järgi, mis on otseselt seotud mulla kasutusvõimalusega 64. Rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid (WRB, ST). WRB- World Reference Base for Soil Resources. Muldade klassifitseerimisel WRB järgi lähtutakse järgmisetst reeglitest: 1. samm- määratakse horisondid, nende selgus, tüsedus ja sügavus ning nende näitajate vastavus WRB diagnostilistele horisontidele, omadustele ja materjalidele. 22 2.samm- kirjeldatud diagnostilisi horisonte, omadusi ja materjali võrreldes WRB ,,võtmed"