Vihmamets kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni, keemi-list murenemist. Orgaani-line aine laguneb kiiresti ja huumust peaaegu ei tekigi. Pinnasesse imbu-va vihmavee mõjul muld vaesub aluselistest elementidest. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniit-savi, mis kergendab mulla läbiuhtumist, muld hapestub . Samuti kui on palju happevihma, siis muld hapestub MULLALIIGID Tundragleimullad esinevad piisavalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas Kõrbehallmullad esinevad kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte Mustmullad esinevad piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega MÕISTED Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega Mullatekketegurid on jagatud kaheks: passiivseteks (lähtekivim, reljeef ja aeg (mulla vanus) ja aktiivseteks (kliima, organismid ja inimtegevus)
klassifitseerida. Mulla veereziim nähtuse kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul langeb mulla viljakus. Kamardumine mulletekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Soostumine looduslikult toimiv mullatekkeprotsess. Gleistumine toimub. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas toimuv protsess. Sooldumine mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda. Kõrbestumine kõrbete laienemine väära inimtegevuse või looduslike protsesside tagajärjel. Atmosfäär õhkkõnd, Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Troposfäär atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub 8 km kuni 18 km kõrgusele
Valdkonnad: Füüsikaline, Orgaaniline, Anorgaaniline keemia. 4. Keemia kolm taset: Mikroskoopiline tase, Makroskoopiline tase, 5. Teadusliku meetodi põhimõte: Teadus algab sealt, kust hakatakse mõõtma. 6. Millega tegeleb keskkonnakeemia? uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi, ülesanneteks on keemiliste ühendite keskkonda sattumise allikate väljaselgitamine, nende ühendite edasised mõjud ja liikumine, eeskätt õhu- ja veekeskkonnas, aga ka mullakeskkonnas. 7. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline, Bioanalüütiline, Roheline, Atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia, Ökotoksikoloogia. 8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%), Hapnik-O2 (21%), Ar, CO2, CH4, H2, O3 jt. Hüdrosfäär: Cl, Na, sulfaadid, vesinik ja hapnik. Litosfäär: O2 (47%), Si (28%), Al (8%), Fe (5%), Ca, Na. 9. Mis on aineringe? Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide
kollamullad). - Leetumine,happeliste huumusainete toimel mineraalid lagunevad ja laguproduktid uhutakse sügavamale.Huumushorisondi alla tekib hele leethorisont.(parasvöötmes) - Kamardumine on mullatekke protsess mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont..Kõige intensiivsem kamardumine toimub rohtlas,kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.(rohtlas) - Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas toimiv protsess,mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe(III)O-st mis taandub Fe(II)O-ks.Viimased moodustavad mullamineraalidega reageerides sinakaid ja rohekaid gleimineraale.Kokkuvõttes väheneb mulla poorsus ja halveneb vee läbilaskvus.(tundras) - Sooldumine-esineb kuiva kliimaga aladel,kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine
annaabi.ee 
