Tänu töötamisel profiili sisse kogunevale mullale jääb põllu pind kobe. 125. Külvieelse mullaharimise ülesanded. Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Hästiküntud aladel saab kevadel mulla külvikõlblikuks vähese harimisega. Sageli piisab vaid põldude libistamisest või ühekordsest külvieelsest kultiveerimisest. Otsekülvi tehnoloogia korral võib külvieelsest mullaharimisest ka loobuda. 126. Diferentseeritud mullaharimissüsteem a. kerge lõimisega muldadel b. keskmise lõimisega muldadel c. raske lõimisega muldadel Kerged mullad Mullaniiskuse jaotumus künnikihis Harimisskeem Wv = 55-65% Mullaharimine 4-5 cm sügavusel Külv
on põhumajandus Külvieelne mullaharimine Külvieelse mullaharimise peamised ülesanded: 1) mulla veevaru optimeerimine 2) sobilik seemnealuse loomine igale kultuurile vajalikud tingimused 3) väetiste muldaviimine 4) umbrohtude tõrje Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Kevadkünnile peaks järgnema mullaharimine ja künniviilude sõmerdamine. Mõnikord on vaja teha korduskündi, näiteks rühvelkultuuridel. Korduskünd peaks olema 4 5(7) cm madalam sügiskünnist (kui see oli 25 cm) 28 Kergemate muldade harimine: Wv = 55 65% Keskmiste muldade harimine: Wv = 50 65% Raskete muldade harimine: Wv = 50 55% Künnikihi kobestamisega me aeglustame (pankadesse) kuivamist. Teeme aurumist ja kuivamist
säilitamis- või kasutamiskohale transportimise kuludest, täisomahinnas sisalduvad lisaks eelnimetatule ka turustamiskulud. Majandusliku otstarbe ja sisu järgi jagunevad põllumajandussaaduste tootmiskulud: 20 · lõpetamata tootmise kuludeks; · jooksva aasta kuludeks. Lõpetamata tootmise kuludena võetakse bilansis arvele kõik eelmistel perioodidel ettetehtud kulutused, so kulutused sügisesele mullaharimisele, karja- ja rohumaade rajamisele jne. Lõpetamata tootmise kulude hulka kuulub töömasinate amortisatsioon, väetiste, taimekaitsevahendite ja seemnete kulu, kütuse, määrdeainete ja jooksva remondi kulud, tootmistööliste töötasu jmt. Summeerides eelmiste aastate kulud ja jagades nad pinnaühikule saadakse kulud külvipinna, sügiskünni, karjamaade jne. hektari kohta.
mugulate teke ning pidurdub nende normaalne kasv Külvieelne mullaharimine teraviljapõldudel Peeter Viil Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Õigel ajal põllule Kõik kevadel külvatavad teraviljad, eriti suvinisu, kaer ja varajane oder tuleb külvata optimaalsel ajal tasaseks haritud põllule, mille muld on niiske ja kobe. Suviteraviljade külvieelset mullaharimist tuleb seetõttu alustada kevadel võimalikult vara, kohe pärast mulla tahenemist. Tüüpilisemaks veaks mullaharimisel ongi põlluleminekuga hilinemine. Põld on harimisküps, kui muld ei kleepu enam traktorirataste ja harimisriistade külge
annaabi.ee 
