külarahvas arvas ,et Enn vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. · See näidend oli selline mida ma kindlasti vabatahtlikult ei vaataks. See oli kohati liiga emotsionaalne.Rohem oleks võinud olla loomulikust.See kuidas Maiet pidevalt hõigati oli päris hea. Näidendi tegelased jäid mulle väga kergelt meelde kuna sain seostada seda oma klassikaaslaste nimedega. Kui ma võrdlen Säärast mulki sellega mis teleks lasti tänapäeva versoonina ja seda mida koolis vaatasin meeldis mulle siiski televiisoris rohkem. Kuid huvitav oli a vaadata ka tolle aegset.
loobivad ka üksteisele raamatuid karrikeerimaks nende dialoogi. Visuaalsete märkide poolest läheb põnevaks pildi teine pool. Alates Koidula ,,Säärase mulgi" dialoogist toimub selge positsioonide vahetus. Flavio etleb raamaturiiuli peal, Isabella seisab all või koguni istub seinaääres toolil. Flavio kutsub Isabellat nagu koera. (Kuigi kus see koht tekstis on???). Välgatusena tuleb kohe meelde, kuidas Indrek Marit kutsus. Teine positsioonide vahetus toimub pärast ,,Säärast mulki". Siis on Isabella kord võimupositsioon haarata, enda arvamus välja öelda - nii ronib temagi üles raamaturiiuli peale. Flavio peab Isabellaga küll monoloogi edasi, kuid kehakeel on tal nüüd Isabella suhtes pigem kinnine. Ta pöörab Isabellale selja ja pooleldi ignoreerib tüdrukut. Analüüsides varje, mis seinale tekivad mõned märkimisväärsed tähelepanekud. Kui Flavio on raamaturiiuli peal, tekib temast seinale vari. Vari on tunduvalt suurem kui ta ise. Niisiis Flavio
Lydia Koidula sõnavara ja keelekasutus on huvitavad, arvestades aega, mil see kirjutatud oli, oleks raske midagi paremat soovida. Kuigi lugesin näidendist kaheksandat täiustatud trükki, eeldan, et autori sõnavara pole väga palju muudetud. Arvatavasti vaid vanemad väljendid, kus on kasutatud tolle aja keelevõtteid (nt. Virumaa kirjutada Wirumaa), on muudetud. Näidendi tekst on köitev ja mahlakas Kokkuvõtteks Mulle väga meeldis lugeda "Säärast mulki", sest oli tõeliselt huvitav teada saada, kuidas kirjutati näidendeid varem. Lydia Koidula on tegelaskujusid ja sündmusi kirjeldanud värvikalt, nii on neid kerge ette kujutada, kuigi tegevus toimub 19. sajandil. Ka tänapäeval võime ju näha sarnast olukorda, kus tuleb puudu teadmistest ning tihti on käitumise mõjutajaks kasuahnus. Loodan tulevikus näha ka selle teatritüki etendamist Eesti teatrilavadel,sest kahjuks jäi
Lydia Koidula sõnavara ja keelekasutus on huvitavad, arvestades aega, mil see kirjutatud oli, oleks raske midagi paremat soovida. Kuigi lugesin näidendist kaheksandat täiustatud trükki, eeldan, et autori sõnavara pole väga palju muudetud. Arvatavasti vaid vanemad väljendid, kus on kasutatud tolle aja keelevõtteid (nt. Virumaa kirjutada Wirumaa), on muudetud. Näidendi tekst on köitev ja mahlakas Kokkuvõtteks Mulle väga meeldis lugeda "Säärast mulki", sest oli tõeliselt huvitav teada saada, kuidas kirjutati näidendeid varem. Lydia Koidula on tegelaskujusid ja sündmusi kirjeldanud värvikalt, nii on neid kerge ette kujutada, kuigi tegevus toimub 19. sajandil. Ka tänapäeval võime ju näha sarnast olukorda, kus tuleb puudu teadmistest ning tihti on käitumise mõjutajaks kasuahnus.Loodan tulevikus näha ka selle teatritüki etendamist Eesti teatrilavadel,sest kahjuks jäi mul nägemata
särgid kimbu kaupa kokku köidetud, igas kimbus olnud 12 särki ja neid kimpe olnud kümneid. Kõik pitsitud-satsitud-tikitud. Muidugi ega igal naisel pesu siis nii palju ei olnud...". (Uus, 2007) 5. PÕNEVAID FAKTE JA HUVITAVAT LISALUGEMIST 5.1. Üldlevinud arvamus mulgist Mulke võiks iseloomustada ühe toreda vanasõnaga: ,,Mulgiss võip saija, aga mulgist inemist enäp ei saa." Paljude arvates iseloomustavad mulki järgmised omadussõnad : · Uhke · Rikas · Iseteadlik · Kange · Ihne · Töökas Nagu näha on enamus neist negatiivse alatooniga. Sellest tulenevalt on tehtud ka mitmeid lõbusaid lühijutte ja anekdoote, mis on tihtilugu seotud just ihnuse ja kadedusega - inimene naerab ikka oma puuduste üle. Ihne ja kokkuhoidlik mulk: Võtnud Helme mulk omale ükskord naise Tarvastu kihelkonnast. Pulmad peeti uhked ja vägevad kolm päeva söödi ja joodi
veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni. 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Ugala teater Esimene eestikeelne teatrietendus Viljandis leidis aset 1872. aastal. Ette kanti Lydia Koidula "Säärane mulk". Tollane teatrikriitika pidas viljandlaste esitatut paremaks kui Tartus ette kantud "Säärast mulki", sest Viljandis mängisid naiste rolle juba naised, mitte mehed nagu Tartus. Järgnevatel aastatel harrastasid näitemängu peaaegu kõik Viljandi seltsid. Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu seltsimaja
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse).
annaabi.ee 
